Riskipreemia, mida investorid nõuavad selle eest, et Saksamaa 10-aastaste tähtajaga võlakirjade asemel Kreeka riigivõlakirjadesse investeerida, kasvas täna suurimaks euro käibeletulekust 1999. aastal.
Põhjuseks kartused, et Kreeka valitsuse plaan euroala suurima defitsiidi vähendamiseks võib läbi kukkuda, vahendas agentuur Bloomberg.
Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou teatas, et arvatust suurem SKP langus läinud aastal sunnib Kreekat korrigeerima ka oma eelarvedefitsiidi numbrit. Läinud aasta näit võib nüüd 12,7%lt kasvada vähemalt 12,9%le SKPst.
Kreeka võib lõpuks oma võlakirjadega hätta jääda, ütles Bloombergile BlueGold Capital Management LLP juht Stephen Jen. „Võlausaldajatel on järjest raskem eeldada kõigi võlgade tagasimaksmist.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intressimäärade vahe Saksamaa võlakirjadega kärises täna 407 baaspunktile. Kreeka 10aastase tähtajaga võlakirjade tulusus kerkis 7,16%le.
Kreeka võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise riski hind (CDS) kasvas 404,5 baaspunktile, mis on kõrgeim näit 5. veebruarist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Läinud nädalal ELi Ülemkogul kinnitatud lubadus, et euroala riigid Kreekale vajadusel laenu annavad, ei ole Kreeka eelarve- ja võlakriisiga seotud riske vähendanud, leiab reitinguagentuur Fitch.
Ajaleht Financial Times kirjutas, et Kreeka neli suuremat panka otsivad riigilt abi likviidsusprobleemide lahendamiseks, mille on tinginud märkimisväärne hoiuste väljavõtmine aasta esimese kahe kuu jooksul.
Eelarvekriisi tõttu tuleb Kreekal tänavu emiteeritavate riigivõlakirjade pealt maksta intresse 13 miljardit eurot rohkem kui juhul, kui intressimäärad jäänuks kriisieelsele tasemele, rehkendavad agentuur Bloomberg ja Credit Agricole pank.
Täna euroala intressimäärasid arutanud Euroopa Keskpank jättis enim jälgitud baasintressi määra muutmata 1% tasemele, kus see on püsinud läinud aasta maikuust.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.