Kapitali pagemine seab Kreeka pangad haprasse seisu

Kreeka rahandusminister George Papakonstantinou ütles eile, et pangad on palunud 2008. aastal pankade toetuseks kokku pandud riikliku abikava kasutamata vahendid käiku lasta. Kokku oli abipaketi suurus 28 miljardit eurot.

Pankade palve kõneleb sellest, et Kreeka võlakriis on hakanud järjest enam mõjutama ka riigi finantssektorit. Aasta esimese kahe kuuga võtsid kreeklased keskpanga andmeil hoiustelt välja 10 miljardit eurot ehk kogumahust umbes 4,5%.

Jõukamad kreeklased on oma raha paigutanud Kreeka pankade tütarettevõtetesse välisriikides eesotsas Luksemburgi ja Küprosega või välispankade tütarettevõtetesse Kreekas.

Kreeka neli suuremat panka – National Bank of Greece, EFG Eurobank, Alpha Bank ja Piraeus Bank – palusid võimalust kasutada 14 miljardi euro ulatuses laenugarantiisid ning juurdepääsu spetsiaalsetele võlakirjadele (mahus 3 miljardit eurot), mida saaks kasutada tagatisena Euroopa Keskpangast laenamiseks.

Kreeka pankade sõltuvus Euroopa Keskpangast on järsult kasvanud, kuna turud on Kreeka riigivõlakirjad laenu tagatisena liiga riskantseks hinnanud.

„Kreeka laenuvõtjatele on turg kinni isegi väga lühiajalisteks repotehinguteks,“ ütles lehele üks Kreeka pankur.

Euroopa Keskpank on jätkuvalt valmis Kreeka valitsuse võlakirjade vastu laenu andma ning summad, mis Kreeka pangad keskpangast on laenanud, kasvasid analüütikute hinnangul esimeses kvartalis 65 miljardile eurole eelnenud kvartali 40 miljardilt eurolt.

Reitinguagentuur Moody’s kärpis läinud nädalal kõigi nelja Kreeka suurpanga reitingut, märkides, et Kreeka majanduse halvenevad väljavaated panevad niigi nõrgenenud finantssektori täiendava surve alla. Kõigi nelja panga kasumid kahanesid mullu 30-40%.