ELi abilubadus pole Kreeka riske vähendanud

Kreeka peaminister George Papandreou palus teistelt euroala riikidelt abi eelkõige laenuintresside alandamiseks. Vastu sai ta lubaduse, et vajadusel on euroala riigid valmis Kreekale laenama enam kui poole summast, mis Kreekal võlgade katteks vaja võib minna. Kuid seda mitte soodustingimustel, vaid turuintressiga ning lisaks peavad abistamise heaks kiitma kõik euroala riigid. Ehk siis sisuliselt on Saksamaal, mis oleks suurim abi andja, vetoõigus. Saksamaa avalik arvamus on Kreeka abistamise vastu.

Samuti jätkub nägelemine Kreeka abikavasse Saksamaa nõudel kaasatud IMFi ja ELi vahel. IMFi juht Dominique Strauss-Kahn ütles Bloombergile antud intervjuus, et abilaenu tingimused Kreekale dikteerib IMF nii nagu teistegi riikide puhul, mis fondi abi on küsinud. Algselt IMFi kaasamisele vastu olnud Euroopa Keskpanga juht Jean Claude Trichet ütles aga läinud nädalal, et kuna suurema osa võimalikust abilaenust Kreekale annavad Euroopa riigid, on nende käes ka jäme ots laenu tingimuste otsustamisel. Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker tunnistas, et eelistanuks Kreeka abi lahendust ilma IMFita.

„Kiire abi andmise mehhanism on jätkuvalt ebamäärane, seotud poliitiliste tingimustega ning mingeid soodustusi ette ei nähta,“ teatas Fitch eile tehtud avalduses. „Toetusavaldus on oluline, kuid riske see sisuliselt ei vähenda,“ tsiteeris Fitchi avaldust agentuur Bloomberg.

Riskipreemia, mida investorid Kreeka riigi võlakirjadelt nõuavad, on läinud aasta sügisest pea kahekordistunud. Eile müüs Kreeka 5 miljardi euro väärtuses uusi seitsmeaastase tähtajaga võlakirju 6,001%se tulususega. Täna esimesel kauplemispäeval võlakiri odavnes ning intressimäärade vahe Saksamaa samasuguste võlakirjadega kasvas 339 baaspunktile.