K-Mosti töötajad, endine juhatuse liige Georgi Berlin (vasakul), Viktor Muraška ja Sergei Berenko ja Bruno Lill (keskel) eile kinnistul, mille ettevõte sai pärast seitse aastat väldanud kohtusaagat tagasi.
Foto: Andras Kralla
Firma omanik: Notari kuludeks eriti raha ei ole.
Pankrotihaldur: Ta läheb hüpoteekidega, nii et hind ei saa väga suur olla. Midagi väikest, aga sellist, et notar päris ära ei solvuks.
Sedasi arutasid seitse aastat tagasi põhja läinud ehitusfirma Bauschmidt omanik Mait Schmidt ja firma ajutine haldur Veli Kraavi, kuidas raskustes tütarfirmast üks kinnistu emafirmasse tõsta. Kirjavahetuses istus nendega Schmidti advokaat Paul Keres.
Tänavuse Rikaste TOPi kolm miljardäri kaotasid vara väärtusest mõnisada miljonit eurot, kuid suures pildis kasvatas Eesti multimiljonäride koorekiht oma vara väärtust edasi.
Baumosti uus omanik Bruno Lill nõuab kohtus tagasi Bauschmidti pankrotipessa müüdud kinnistut. Väidetavalt ei olnud Baumosti eksomanikul Mait Schmidtil tehinguks nõukogu luba.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.