- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Roubini: IMF üksi olnuks Kreekale parem lahendus
„See on kompromiss Saksa seisukohtade ja ülejäänud euroala seisukohtade vahel, kus esimesed tahtsid suuremat rolli Kreeka abistamisel IMFile ning teised eesotsas Prantsusmaaga eelistanuks Euroopa oma lahendust,“ ütles Roubini intervjuus agentuuri Bloomberg telekakanalile. „IMFi lahendus oleks olnud „selgem“, sest IMFil on olemas vastavad kogemused“ raskustes riikide abistamisel, ütles Roubini.
Euroala riigid toetasid eile hilisõhtul Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel valminud abiplaani, mis kaasab IMFi ning näeb lisaks ette euroala liikmesriikide kahepoolse laenuabi Kreekale. Plaani toetas lõpuks ka Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, kes oli alles samal päeval väitnud, et kontrolli loovutamine IMFile oleks„väga, väga halb“.
"Ma ei ole öelnud, et IMFi sekkumine oleks seda või teist," ütles Trichet. "Ma tahtsin, et vastutus lasuks euroala riikidel. See on minu kompass. Ja ma leian, et seda on järgitud."
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy vahel välja töötatud kompromiss näeb ette, et ca kolmandiku võimalikust finantsabist Kreekale paneks välja IMF ning ülejäänud osa moodustaksid kahepoolsed laenud euroala riikidelt. Abi antakse vaid juhul, kui Kreekal laenusaamiseks muid võimalusi enam ei ole.
„Ma ei ole kindel, kas on mõistlik“ abi anda vaid hädaolukorras, ütles Roubini. „Minu mure on, et Euroopa võib peale sundida veel karmimad kokkuhoiumeetmed kui vajalik,“ ütles Roubini. See süvendaks Kreeka majanduse langust.
Kreeka keskpanga prognoosi järgi võib Kreeka SKP tänavu kahaneda 2% erinevalt valitsus prognoosist, mis näeb ette 0,3% suurust SKP langust.
Rahalise abi ennetav väljamakse ning soodusmääraga laenud, nagu on IMFi tavaline praktika, oleks mõistlik, et Kreekas ei tekiks refinantseerimise kriisi, ütles Roubini. „Isegi riigil, mis on käivitanud säästukava, võib refinantseerimisega probleeme tekkida. Nii peab mõistlik hulk raha laua peal olema,“ ütles Roubini. Euroopa võimalikud abilaenud ei näe Kreekale ette soodusintressiga laena.
Kreeka vajab aprillis-mais tagasimaksmisele kuuluvate kohustuste katteks ligi 20 miljardit eurot.
IMF on nüüd küll „mängu võetud“, ütles Roubini. Sisuliselt on aga Saksamaale kindlustatud vetoõigus – igasuguse rahalise abi Kreekale peavad heaks kiitma kõik euroala riigid.
ELi Ülemkogul sündinud kokkulepe on esimene kord, kus euroalasse kuuluva riigi võlaprobleemide lahendamiseks kaasatakse IMF. Arenenud riikidest on IMFi abi viimati kasutanud Island 2008. aastal ja enne seda Suurbritannia 1976. aastal.
Samuti on esmakordselt leevendatud euroalal kehtivat reeglit, et teised riigid hädasolijale appi ei lähe.
Hetkel kuum
IMFi kaasamisele ei olnud alternatiivi, kirjutas Wall Street Journal. „See oli ainuke viis konsensusele jõudmiseks,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.
Kreeka probleemidest surve all olnud ühisraha euro tugevnes täna 0,7% 1,3371 dollarile eilselt 1,3270 dollari tasemelt.
Seotud lood
Prantsusmaa ja Saksamaa on Kreeka abistamise alustes kokkuleppeni jõudnud, andes tähtsa rolli Rahvusvahelisele Valuutafondile, aga jättes samas enamuse laenamisest Euroopa õlule, vahendab Financial Times.
Eelarvekriisi tõttu tuleb Kreekal tänavu emiteeritavate riigivõlakirjade pealt maksta intresse 13 miljardit eurot rohkem kui juhul, kui intressimäärad jäänuks kriisieelsele tasemele, rehkendavad agentuur Bloomberg ja Credit Agricole pank.
Kreeka ja teised intensiivravis Euroopa riigid on silmitsi probleemiga, mida avaliku sektori kulude kärpimise ja maksude tõstmisega niisama kergelt ei lahenda – konkurentsivõime kaotusega, kirjutab tänane Wall Street Journal.
Läinud nädalal ELi Ülemkogul kinnitatud lubadus, et euroala riigid Kreekale vajadusel laenu annavad, ei ole Kreeka eelarve- ja võlakriisiga seotud riske vähendanud, leiab reitinguagentuur Fitch.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Kinni on peetud 8 Läti elanikku
Üks ühishagi on juba üleval
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kinni on peetud 8 Läti elanikku
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Üks ühishagi on juba üleval
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele