Eelarvekriisi tõttu tuleb Kreekal tänavu emiteeritavate riigivõlakirjade pealt maksta intresse 13 miljardit eurot rohkem kui juhul, kui intressimäärad jäänuks kriisieelsele tasemele, rehkendavad agentuur Bloomberg ja Credit Agricole pank.
Tänavu juba emiteeritud võlakirjadelt – kokku on toimunud kolm oksjonit, sh üks sel nädalal – tuleb Kreekal tagasimakse tähtaegade saabumiseni intressideks maksta 7,7 miljardit eurot. Summa olnuks 3,8 miljardit eurot, kui vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega oleks püsinud samal tasemel kui ajavahemikus 2000-2008, kirjutas agentuur Bloomberg.
Kreekal tuleb tänavu veel võlakirju emiteerida ning nende pealt kokku 18,9 miljardit eurot intressideks maksta, rehkendab Bloomberg. Kriisile eelnenud intressimäärade järgi olnuks summa 9,4 miljardit eurot.
Laenamine pole Kreeka jaoks odavamaks läinud ka pärast ELi liidrite tippkohtumist, mis leppis kokku Kreekale võimaliku abi andmise mehhanismis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kriitikute sõnul pole abiplaan muud kui silmamoondus – võimalikud abilaenud tuleksid ikkagi turu intressiga ning selgust pole ka selles, kes määrab abilaenu tingimused – IMF või Euroopa Liit. Võimaliku abi andmise peavad riigid otsustama üksmeelselt, mis sisuliselt annab Saksamaale veto.
Sel nädala emiteeris Kreeka seitsmeaastase tähtajaga võlakirju tulususega 6,001%. Eile kerkis tulusus 6,078%le.
Jaanuaris müüdud viieaastase tähtajaga võlakirjadel oli intressimäärade vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega 3,81 protsendipunkti (enne kriisi keskmiselt 0,26). Märtsis emiteeritud kümneaastaste võlakirjade intressimäärade vahe Saksamaaga oli 3,25 protsendipunkti (enne kriisi keskmiselt 0,34 protsendipunkti).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sampo Life soovitas Eesti klientidele ML Fixed Income portfelli, kus on suur osa Kreeka valitsuse lühiajalistel võlakirjadel.
New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini leiab, et Rahvusvahelise Valuutafondi abi Kreekale olnuks puhtam ja selgem lahendus Kreeka abistamiseks kui eile hilisõhtul Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel sündinud kokkulepe, mis näeb ette ka kahepoolsed laenud.
Ajaleht Financial Times kirjutas, et Kreeka neli suuremat panka otsivad riigilt abi likviidsusprobleemide lahendamiseks, mille on tinginud märkimisväärne hoiuste väljavõtmine aasta esimese kahe kuu jooksul.
Reitinguagentuur Fitch teatas täna, et kärbib Kreeka riigireitingu tasemelt BBB+ tasemele BBB- ning jätab reitinguväljavaate negatiivseks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.