- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,18%50 563,12
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,76
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,18%50 563,12
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,76
Helen Saluveer: protsent ettevõtte kasumist võiks minna haridusse
Kuna riigil piisavalt raha ei ole, siis võiksid haridusvaldkonna arengusse lisaraha anda ettevõtjad: 1 protsent firma kasumist võiks minna laste ja noorte hariduse edendamiseks, kirjutab Helen Saluveer arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Edukaks Eestiks on vaja nutikaid ja haritud inimesi, kes loovad uusi lahendusi, arendavad tööstust ja panustavad majanduskasvu.
On täiesti mõistetav, et hetkel on riigi peamine fookus ja raha suunatud riigikaitsesse – maailmas on palju segadust ja me peame olema valmis kõige halvemateks stsenaariumiteks. Kuid see ei tähenda, et muud valdkonnad võiksid tähelepanuta jääda. Ebakindlal ajal tuleb mõelda ka kaugemale ja tagada, et majandus kasvaks ning inimeste elu muutuks pikemas perspektiivis paremaks. Selleks on meil vaja investeerida haridusse, eriti laste ja noorte arendamisse – täna on haridusse panustamine olulisem kui kunagi varem.
Igale poole riigi raha ei jätku
Ka riik eraldab haridusvaldkonna jaoks rohkelt raha – 2022. aastal oli see summa üle 6 protsendi SKPst. Enamik sellest kulub üldharidusele, samuti alus- ja kõrgharidusele, veidi jätkub ka kutseharidusele. Kõige vähem jõuab rahastus huviharidusse, mis mängib laste ja noorte huvide tekkimisel ning tulevikuplaanide kujunemisel siiski väga suurt rolli.
Kuna riigi rahakotist kõikjale raha ei jätku, võiksid senisest oluliselt enam haridusvaldkonda panustada ettevõtjad. See idee kajastus isegi eelmises koalitsioonileppes: "Peame oluliseks haridusvaldkonna koostööd erasektoriga, et lahendada üheskoos valdkonna väljakutseid. Näiteks saab koostöös erasektoriga leida lahendusi paindlike õppeviiside arendamisel, luua kaasaegset õppematerjali ja kasvatada noorte inimeste huvi reaal- ja loodusteaduste vastu."
Eesmärk on ilus ja vajalik. On ka mitmeid silmapaistvaid algatusi, nagu Enefiti „Lae end“ programm ja tüdrukute tehnoloogiakool HK Unicorn Squad, kuid ettevõtjate panus võiks olla oluliselt suurem ja ulatuslikum.
Naljaga pooleks võiks öelda, et kui meil on juba olemas „protsendikunst“ (avalike hoonete rajamisel tuleb nendesse soetada kunstiteoseid hoonete ehitustööde maksumusest ühe protsendi või kuni 110 000 euro eest), siis võiks sarnaseks heaks tavaks kujuneda ka „protsendiharidus“.
Vabatahtlik, aga kasulik
Kindlasti ei peaks see olema pahameeletormi tekitav kohustuslik maks, vaid iga ettevõtte jaoks auasi ja vabatahtlik panus. Samal ajal oleks see edaspidi suunanäitajaks ka tarbijatele – mina tarbijana eelistaksin kahtlemata selle brändi tooteid või teenuseid, mis minu jaoks olulisse haridusprojekti panustab.
Kordan – ükski ettevõte ei peaks haridusse panustama kohustuslikult, vaid igaüks saaks ise otsustada, milline haridusvaldkonna osa just nende panust vajab. Olgu selleks siis kohaliku kooli keemiaklassi õppevahendite soetamine, mõne huviringi ruumirendi tasumine või uue haridusalgatuse toetamine. Seeläbi saab näiteks aidata luua mõnda piirkonda uusi võimalusi või hoopis toetada lapsi, kelle perel pole võimalust pere eelarvesse huviharidust üldse mahutada.
Kindlasti väärivad lisatuge erinevad huvihariduse valdkonnad, kuid mõnes kohas on puudujäägid eriti suured. Olles ise aastaid tegelenud loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiahariduse edendamisega, tean, et entusiastlikke ja pühendunud tegijaid on palju, kuid raha napib ning mingil hetkel saab õhinapõhistel tegijatel jaks lõplikult otsa. Ka teadusminister Kristina Kallas tõdes hiljuti telesaatele antud intervjuus, et just tehnoloogiaalasele huviharidusele tuleks edaspidi palju enam tuge jagada.
Hetkel kuum
Kui koolides keskendutakse rohkem teooriale, siis teadushuviharidus toob õpingud päris ellu – annab praktilise mõõtme ja näitab, kuidas õpitavad ained igapäevaelus rakenduvad. Huviharidus aitab lisaks akadeemilisele arengule ka noorte karjääriteadlikkust suurendada, aidates mõista, milline suund neile tulevikus kõige paremini sobib.
Leevendab tööjõuprobleemi
Uuringud on kinnitanud, et kui lapsed ja noored puutuvad oma hobide kaudu kokku mõne endale meeldiva valdkonnaga, siis on oluliselt suurem tõenäosus, et tulevikus valivad nad selle suuna ka edasi õppimiseks ja oma karjääriks. Need valikud kujunevad tihti juba põhikooliealisena, seega tuleb laste "müksamisega" soovitud teeotsale alustada võimalikult varakult.
Inseneride puuduses vaevlevas Eestis tuleks palju enam teadushuviharidusse investeerida, sest muul juhul meil uusi lahendusi välja töötavaid insenere kusagilt juurde kasvamas ei ole.
Miks peaksid ettevõtted haridusvaldkonda panustama? Sest tänased lapsed ja noored on tulevikus nende haritud töötajad, nende toodete ja teenuste teadlikud tarbijad ning Eesti majanduskasvu ja heaolusse panustajad. Kui me praegu lastesse ja noortesse ei panusta, siis keda, mida või miks me üldse kaitseme.
1 protsent ettevõtte kasumist on väike samm ettevõtte jaoks, aga suur samm nutikama tuleviku suunas.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Riigikogu liikmetele kehtib palju kasulikke erandeid, millest tavalised töötajad osa ei saa. Reeglid peaksid olema mõlemale ühetaolised, kirjutab Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti ei saa endale lubada, et meie viimane tõeline konkurentsieelis, kiirus ja paindlikkus, kaob bürokraatia ja pidevalt keerukamaks muutuva ning ebaselge maksukeskkonna alla, kirjutab Marcus Hendrikson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõndimine on lihtne viis tervise edendamiseks ning riik võiks aidata inimestel teha esimene samm, kirjutab Taavi Simson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praegust aega arvestades on Eesti keskpanga investeerimisvaradest selgelt liiga väike tükk paigutatud kulda, seda tuleks julgelt juurde osta, kirjutab Rene Frolov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.
Enimloetud
2
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Viimased uudised
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Kuidas miljonist saab miljard ja miljardist triljon
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Vaata võrdlustabelit!
Vaata võrdlustabelit!
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
