- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,2%311,82
- OMX Riga0,53%903,84
- OMX Tallinn−0,03%2 086,38
- OMX Vilnius0,2%1 356,07
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,45%10 306,85
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,6
- OMX Baltic0,2%311,82
- OMX Riga0,53%903,84
- OMX Tallinn−0,03%2 086,38
- OMX Vilnius0,2%1 356,07
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,45%10 306,85
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,6
Marcus Hendrikson: 7 teed bürokraatia vähendamiseks
Eesti ei saa endale lubada, et meie viimane tõeline konkurentsieelis, kiirus ja paindlikkus, kaob bürokraatia ja pidevalt keerukamaks muutuva ning ebaselge maksukeskkonna alla, kirjutab Marcus Hendrikson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti tundlik geopoliitiline asukoht nõuab, et meie majandus oleks võimalikult paindlik ja kiiresti kohanduv. Bürokratiseerumine pole pelgalt majandusprobleem – see on otsene julgeolekurisk.
Riik, mis on bürokraatia tõttu aeglane, ei suuda efektiivselt reageerida kriisidele ega piisavalt kiiresti kaasata ressursse ohu korral. Lisaks vähendab ülereguleerimine Eesti atraktiivsust rahvusvaheliste suurfirmade silmis, mis omakorda kahandab riigi strateegilist tähtsust ja vähendab meie julgeolekut.
Viimase 35 aastaga oleme loonud maailmas ainulaadse konkurentsieelise: väikese, kiire ja paindliku ettevõtluskeskkonna, madala bürokraatia ja mõistliku maksukeskkonnaga. Meie digitaalne riik ja läbipaistev ärikliima on meelitanud siia investoreid ja ettevõtjaid kõikjalt maailmast. Paraku on see eelis viimastel aastatel murenema hakanud.
Hinnatase Eestis on jõudnud sisuliselt Lääne-Euroopa suurlinnade tasemele. Kui veel arvestada meie geopoliitilist asukohta, siis isegi kinnisvara pole enam soodne, vaid pigem õiglase hinnaga. Eesti ei saa endale lubada, et meie viimane tõeline konkurentsieelis, kiirus ja paindlikkus, kaob bürokraatia ja pidevalt keerukamaks muutuva ning ebaselge maksukeskkonna alla.
Eesti pole võrreldav suurte ja jõukate Euroopa riikidega – meil puudub suur siseturg ja me ei saa toetuda geograafilisele turvalisusele. Seetõttu peame pakkuma ettevõtetele selgelt paremaid tingimusi kui meie rikkamad ja suuremad naabrid. Riigi julgeolek sõltub otseselt sellest, kui atraktiivne on meie majanduskeskkond rahvusvahelistele ettevõtetele.
Mida teha?
1. Era- ja avaliku sektori roteerumine. Riigiametnikud peavad regulaarselt (näiteks iga 3–5 aasta järel) läbima praktika erasektoris, et mõista ettevõtjate tegelikke vajadusi. See suurendab ametnike teadmisi ettevõtlusest ja vähendab liigset bürokraatiat.
2. Automaatne loa väljastamine vaikimisi. Kui riik ei vasta ettevõtte loataotlusele teatud aja jooksul (näiteks 14 päeva), loetakse luba vaikimisi väljastatuks. See motiveerib riigiameteid otsuseid kiiremini langetama ning vähendab ettevõtjate ootusaega ja ebakindlust.
3. Maksude ja regulatsioonide stabiilsuslepe. Seadustame riikliku garantii, et maksud ja regulatsioonid ei muutu vähemalt viieaastase etteteatamiseta, luues ettevõtjatele pikaajalise planeerimiskindluse ning suurendades usaldust Eesti riigi vastu.
4. Personaalne riigiametniku vastutus. Riigiametnikele kehtestatakse otsuste kvaliteedi ja kiiruse eest personaalne vastutus, motiveerides ametnikke tegema kiireid ja kvaliteetseid otsuseid. See vähendab oluliselt otsuste venitamist ja parandab halduse efektiivsust.
5. Üks sisse, kaks välja reegel. Iga uue regulatsiooni kehtestamisega kaasneb vähemalt kahe olemasoleva regulatsiooni kaotamine või olulisel määral lihtsustamine. See hoiab pidevalt kontrolli all regulatiivset koormust ja väldib bürokraatia kuhjumist.
Hetkel kuum
6. Regulatsioonidele „parim enne“ tähtaeg. Igal äriregulatsioonil on fikseeritud tähtaeg (näiteks 5 aastat), mille järel tuleb regulatsiooni pikendamiseks esitada selge ja veenev põhjendus. See sunnib regulaarselt üle vaatama ja hindama seaduste vajalikkust ning sobivust muutuvate majandusoludega.
7. Üleriigilised regulatiivsed liivakastid. Laiendame regulatiivsete liivakastide kontseptsiooni kogu majandusele. Finantssektori kõrval lubame ka drooninduse, tehisintellekti, biotehnoloogia ja rohetehnoloogia ettevõtetel tegutseda piiratud regulatiivses raamistikus, et ergutada uuendusi, kiirendada arengut ja suurendada rahvusvahelisi investeeringuid.
Lisaks eeltoodule peame olema julged ja tunnistama, et bürokraatia ja kõrgete maksude küsimus pole pelgalt mugavus või ebamugavus, vaid küsimus meie riigi konkurentsivõimest, pikaajalisest arengust ja turvalisusest.
Eesti peab tegema selge valiku: kas jääme Euroopa mugavale, kuid aeglasele ja ülereguleeritud rajale või säilitame oma bürokraatiavaba keskkonna, mis aitab tagada riigi jätkusuutlikkuse ja majandusliku julgeoleku.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Praegust aega arvestades on Eesti keskpanga investeerimisvaradest selgelt liiga väike tükk paigutatud kulda, seda tuleks julgelt juurde osta, kirjutab Rene Frolov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti peaks looma toetava keskkonna nii tehisintellekti, kvanttehnoloogia kui ka biotehnoloogia arendamiseks, kirjutab Aivar Reinmets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõndimine on lihtne viis tervise edendamiseks ning riik võiks aidata inimestel teha esimene samm, kirjutab Taavi Simson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Me peame muutma oma suhtumist arvutiõppesse. See ei peaks olema teadmiste-, vaid kogemuskeskne, , kirjutab Mart Laas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele