Saksa ükssarvik ostab Eesti aasta kaitsetööstusfirmas enamuse

Millise Euroopa me järgmisele põlvkonnale pärandame: kas puntratantsus suurtest sõltuvad vasallriigid või geopoliitilise põhimängija, küsib Tehnopoli kaitse- ja kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Kaitse- ja kosmosetööstuse liit valis aasta kaitsetööstusettevõtteks elektrooptiliste sensorsüsteemide arendaja ja tootja HEVI Optronicsi.

Sõda Ukrainas keeras kaitsetööstusele rahakraanid laialt lahti ja nüüd näevad Eesti ettevõtted vaeva, et suurte poistega sama laua taha pääseda. Sihik seati kohe kõrgtehnoloogiale, et korrata meie tarkvarafirmade edulugu.

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.