Tauno Tuisk: juustunoaga nüsimine meid enam edasi ei aita

Sageli jääb mulje, et juhime riiki kampaania korras. Viitan kulude kärpe ja bürokraatia vähendamise kampaaniatele. Tegevuste tõhustamine peab olema elu lahutamatu osa ilma, et keegi kõrgemalt kampaaniakorras käsu annaks.

Küsimus on hoopis milleski muus. Oleme jõudnud arengus punkti, kus juustunoaga x% kärpimine soovitud efekti ei anna. Tuleb käsitleda sisulisemaid teemasid ja teha põhimõttelisi muudatusi. Nii loome eeldused eelarvedefitsiidi vähendamiseks ja juhime riigi uuele arengutasemele.

Pakun välja mõned teemad, mis vajaksid riigikorralduses uut lähenemist.

Ja lõppeks – kui õpilane on eksami eel närvis, teinekord lausa magamata ja tänu sellele põrub, samas jooksvad hinded ja igapäevane õppetöö on korras, siis eksami väärtus muutub küsitavaks.

Kõrgharidus. Kõrgkoolide dubleerivad õppekavad tuleks kokku viia ning luua üliõpilastele senisest suurem motivatsioon lõpetada nominaalajaga. Kui hariduse omandamine jääb venima, siis üle nominaalaja tudengitele muutub õppetöö tasuliseks. See vähendab järjest kasvavat koormust kõrgkoolide riikliku tegevustoetuse osas.

See ei tähenda kõrghariduse tasuliseks muutmist, vaid distsiplineerivat meedet ning kõrgharidus oma olemuselt jääks endiselt tasuta kättesaadavaks. Targem rahvas loob suuremat väärtust endale ja ühiskonnale.

Riigi äriühingud. Kas kõik riiklike äriühingute teenused on vajalikud või saab osa üle anda erasektorile?

Turutõrke korral on riigipoolne teenuse korraldamine asjakohane, aga võtame näiteks kinnisvara küsimused. Liiga palju on näiteid, kus riikliku kinnisvara teenuse hinnatase on võrreldes erasektoriga oluliselt kõrgem. Sarnaseid näiteid saab tuua ka IT sektorist, kus riik ise peab üleval mitmeid teenuseid, kuid ehk on aeg kutsuda laua taha erasektori esindajad ja anda teenused üle. Eesmärgiga kogukulusid vähendada ja toimepidevust suurendada.

Taristu ja liiklus. Sõiduteede remondikulude vähendamiseks tuleks üle minna lamellrehvide kasutamisele. Uuringute kohaselt lõhub naastrehvidega sõiduk Tallinn-Tartu-Tallinn marsruudil sõites ühe reisiga mitme kilogrammi ulatuses asfaltkatet. Kalkulaatoril jääb ekraan kitsaks, arvutamaks välja lõhutud asfaltkatte tonnaaž ning teede remondiks ja taastamiseks kuluvad summad.

Liiklusega seonduvalt võiksime debateerida teiselgi teemal. Kas kõiki inimkahjudeta liiklusõnnetusi, plekimõlkimisi ja kevadistes löökaukudes lõhutud rehve peab ikka politsei menetlema? PPA ressursse saaks vabastada, andes plekimõlkimiste käsitlemise üle erasektorile, kindlustusfirmadele.

On palju valdkondi veel, mis vajavad süvitsi vaatamist. Näiteks riigihanked. Kas praegune süsteem tagab tõhusaimad lahendused? Tervishoid – miljarditesse eurodesse ulatuvad rahavood tuleks rohkem suunata ennetusse, sest tagajärgedega tegelemine on palju kallim.

Eesti pole valmis. Peame oma riiki edasi arendama. Võimalusi on palju, vaja on vaid julgust ja tahet.