• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,19%50 559,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,76
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,19%50 559,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,76
  • 02.04.25, 17:00

Heikki Sal-Saller: kutsehariduse aasta aitab hästitasustatud tööle

2026. aasta võiks olla kutsehariduse aasta, mil tõstetakse esile kutsehariduse plusse kuni palganumbrini välja, mis ei jää gümnaasiumist tööle minejate omale alla kirjutab Heikki Sal-Saller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Heikki Sal-Saller.
  • Heikki Sal-Saller.
  • Foto: Erakogu
Eestis tahetakse 2035. aastaks suurendada põhikoolist kutseõppeasutustesse minejate osakaalu 40 protsendini. Väidan, et kutsehariduse jõulisema propageerimisega ja mõne järgmise aasta kutsehariduse aastaks nimetamine aitaksid selle eesmärgi kiiremale saavutamisele kaasa. Ja põhikoolis „kutsekaga“ hirmutamine on kurjast.
Kutseharidustega hirmutamine teeb nõutuks
Kutseharidus on teelahkmel: põhikoolist kutsekeskharidust saama tulnute õppeaega pikendatakse nelja aastani, seda perioodi nimetatakse rakendusliku keskhariduse õppekavaks ning osa Tallinna kutsekoole liidetakse kutseõppekeskusteks ehk kolledžiteks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Näiteks Tartu kutsehariduskolledži VOCO puhul on see hästi õnnestunud. Õppeaja pikendamisega aga astutakse pikk samm üldhariduse õppekavadele lähemale ja antakse õppuritele võimalus lõplikku eriala valikut veidi edasi lükata, kuna põhikoolist tulnutel ei ole enamasti head ettekujutust oma tuleviku ametist.
Nõutuks teeb hirmutamine põhikoolis, et „kui sa ei õpi, lähed kutsekasse“. See oli nii kaheksakümnendatel, kui ma põhikoolis käisin ja see on paraku nii ka täna. Lisaks tahavad gümnaasiumid, et „teravamad pliiatsid“ neile jääksid ja põhikoolides ei tegeleta kutseõppe propageerimisega ülemäära palju.
Tallinna Polütehnikumi õppejuht Helen Pärk küsib otse: miks kardetakse kutseharidust kui välku? Aga kes remondib meie auto, kes taastab elektri, kes teeb meile restoranis süüa? Kõik need inimesed on kutseharidusega ja nende oskused tagavad meile ellujäämise. Miks kiputakse neid põlastama? Ning lisab: äkki me kõik vajaksime mingit lisaoskust, millega endale leib lauale tuua kui „peenemat tööd“ parasjagu ei ole.
Valmistades ette mulluse Haridustrefi kutseõppe vestlusringi teemal „Kutseõpe avab uksed“ uurisin, kuidas Soomes kutsehariduse populaarsusega lood on. YLE andmetel läheb põhjanaabrite juures peale põhikooli keskkooli ehk lukiosse 46% õpilastest ja kutsekooli ehk ammattikoulusse 45% õpilastest. Meie kutsehariduse reformi eesmärk on, et alles 2035. aastal võiks rakendusliku keskhariduse valida vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest.
Veel huvitavaid numbreid Soomest: mõned aastat tagasi tegid Soome ETLA (Elinkeinoelämän Tutkimuslaitos) teadlased uuringu ja selgus, et paljud gümnaasiumi läinud noored oleksid kutsekooli valides teeninud oma tööelu jooksul rohkem. 33-aastaselt teenivad kutsekooli lõpetanud Soomes 6% rohkem (umbes 2000 euro võrra aastas) kui gümnaasiumi lõpetanud.
Aga see on ka Eestis nii. Võrumaa Haridus- ja Teaduskeskuse Ewers juht Eveli Kuklane märkis Haridustrefil, et kutsekoolist tööle minejate palk on viiendiku jagu kõrgem, kui see on gümnaasiumist tööle minejatel.
Kutseharidus on väärtuslik ja tasuv valik
Räägin ka oma kogemustest. Lõpetasin kaheksakümnendatel 19. kutsekooli telerite remondi eriala ja asusin Mustamäel ABC-6 juures telekaid remontima ning soome hääle- ja värviplokke paigaldama. Täna puudub selle eriala spetside järele suurem vajadus, kuid ühelgi õpingukaaslasel ei ole tänu tehnikateadmistele raskusi tööelus hakkama saamisega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olen täna lisaks põhitööle ametis Tallinna Polütehnikumis majanduse ja ettevõtluse aluste külalisõpetajana. Puutun kokku IT- ja meediaõpilastega. Tunnetan õpilaste huvi oma eriala vastu ja soovi asuda valitud alal tööle, kuid on ka neid, kes plaanivad ülikooli minna.
Väidan, et kutseharidusele ei pöörata piisavalt positiivset tähelepanu. Ta on meil olemas, kuid kipub gümnaasiumi ja kõrghariduse taha ära kaduma. Sellest ei räägi piisavalt haridusminister ega ministeerium. Kui oli juttu TI Hüppe tulekust, mainiti kutsekoole vaid väga lühidalt. Tundub, et kutseharidus „on meil ka“.
Mida siis teha, et kutsehariduse mainet tõsta ja jõuda Soomele järele? Väga hea lahendus on kutsehariduse aasta, mis võiks alata näiteks 2026. aastal. Selle aasta jooksul pööratakse kutseharidusele senisest kordades rohkem tähelepanu, tõstetakse esile kutsehariduse plusse, tegeletakse põhikoolis karjäärinõustamisega, jagatakse kutseõppeasutuste nooremate vilistlaste kogemuslugusid kooli tutvustamiseks põhikooliealistele.
Kuni palganumbri mainimiseni välja – minu õpilased märkisid majanduse tunni säästmise harjutuses oodatavaks netopalgaks 3000 eurot ja mitmete erialade läbinutel on see lähiaastatel täiesti võimalik. Ettevõtjad peavad julgemini pakkuma praktikakohti koos võimalusega parimatel tööle asuda ja rääkima valjult pakutavast töötasust ja hüvedest. Sellesse ajavahemikku mahuvad Riigikogu valimised ja erakondadel on hea võimalus kutsehariduse arendamine oma plaanidesse lisada.
Haridustrefil rääkis Järvamaa Kutsehariduskeskuse juht Rein Oselin, et tehakse koostööd põhikoolidega, et õpilastel oleksid valikud selged. Ta ütles, et eelmisel kevadel valis 50,5% põhikooli lõpetanutest kutsehariduse. Miks ei võiks samas suunas püüelda, tuues kutsehariduse plusse jõulisemalt esile. Kutseharidus ei ole pelk alternatiiv gümnaasiumile, vaid väärtuslik ja majanduslikult tasuv õppevalik, mis väärib tähelepanu ja tunnustust.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Arvamused
  • 02.04.25, 13:40
Tiina Saar-Veelmaa: külalislahkuse sektor disainib noorte tulevikku
Osa karjääriteenuste arendamiseks mõeldud vahenditest ja kõrghariduse rahast võiks suunata külalislahkuse sektorisse. Iga noor, kes teeninduses töötab, saaks lisaks stipendiumi, mida kulutada eneseteadlikkuse õppimiseks, kirjutab Tiina Saar-Veelmaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 02.04.25, 13:53
Diana Gurimski: et noored jõuaksid innoveerida, selmet võidelda hakkamasaamise nimel
Vaimse tervise probleemid on seotud üheksa teaduslikult tõestatud põhjusega, mis viitavad katkenud sidemetele. Nende lahendamine peab olema süsteemne ja praktiline, kirjutab Diana Gurimski arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 02.04.25, 13:15
Aivo Liiv: käibemaksumäära tõusuta võidame rohkem
Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 01.04.25, 14:37
Anneli Andersen: teeme kõrgema hariduse digitaalselt kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele
Igal inimesel võiks olla ligipääs kõikide Eesti kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste loengutele. Riik aitaks õppeasutusi loengute avalikult kättesaadavaks tegemisel ning inimesed saaksid end pidevalt harida, kirjutab ettevõtja Anneli Andersen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.25, 13:17
Millised on investeerimisvõimalused võlakirjaturul?
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele