• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,57%50 364,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,77
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,57%50 364,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,77
  • 02.04.25, 13:15

Aivo Liiv: käibemaksumäära tõusuta võidame rohkem

Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Kaupmehed on hoidnud töötajaid, aga kindlasti see nii enam kaua ei kesta. Hoolimata sellest, et on olnud hääli, mis üritavad majandust n-ö üles rääkida,” kirjutab Aivo Liiv.
  • “Kaupmehed on hoidnud töötajaid, aga kindlasti see nii enam kaua ei kesta. Hoolimata sellest, et on olnud hääli, mis üritavad majandust n-ö üles rääkida,” kirjutab Aivo Liiv.
  • Foto: Erakogu
Üks tõsisemaid Eesti majanduskasvu pidureid on praegu inimeste meelsus tuleviku kulutuste suhtes. On olemas lihtne lahendus paremaks majanduskasvuks – käibemaksumäära juulikuust uuesti tõstmisest loobumine.
Miks? Sest 2024 rakendunud maksumäär ei parandanud laekumist nii, nagu loodeti.
2024. aasta eelarves oli pärast tõstetud käibemaksumäära laekumise eesmärk 4,07 mld eurot. Reaalne laekumine oli rahandusministeeriumi andmetel 3,84 mld eurot ehk pea 230 miljonit planeeritust vähem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Käibemaksumäära tõus 2024. aastal oli 10% (20 protsendipunkti pealt 22 peale), maksulaekumine ise suurenes 11%. Kui arvestada autode müügist laekunud erakorralist laekumist viimastel kuudel, võib kindlasti ütelda, et maksu laekumine oli tavapärane reaktsioon tõusnud hindadele ja üldisele majanduse liikumisele ning käibemaksumäära tõusu mõju eelarvele oli põhimõtteliselt 0.
Klaaslagi tuli vastu
Pärast viimast suuremat majanduskriisi 2008-2009 on käibemaksu laekumise kasv olnud vahemikus 4–18%. Kõik see on toimunud orgaaniliselt üldise majandusaktiivsuse kasvu ja hinnatõusude mõjul.
Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus käibemaksumäära tõstmine ei andnud enam mingisugust efekti. Kulutuste klaaslagi tuli ette ja muudeti lihtsalt tarbimise struktuuri ehk rohkem kulusid suunati esmavajadustele ja sundkulutustele.
Käibemaksumäära uue tõusuga, enne kui ühiskond on „vanaga“ kohanenud, toimub suure tõenäosusega majandusaktiivsuse aeglustumine. Toiduainete hinnad tõusevad veelgi kõrgemale ning kulutused toidule hakkavad moodustama tõenäoliselt kõige suurema protsendi eratarbimisest Euroopa Liidus.
Kui võtta mõtteliselt juba praegu toidu pealt makstav käibemaks ja viia see võrrandi teisele poolele, nii nagu toidu käibemaks on näiteks Soomes 14%, saame, et meie muu tarbimise käibemaks on juba vähemalt 24%. Pärast maksutõusu üle 26%.
See maks kurnab ennekõike just erasektorit ja piirab toimetulekut. Jaekaubandus (spetsiifiliselt just toiduainetega mittetegelev osa) Eestis ägab, sest kaupmehed optimeerivad ja ei suuda piisavalt head valikut tihti enam pakkuda. Seepärast otsivad tarbijad üha rohkem soodsamaid tooteid rahvusvahelistest netipoodidest ning peale osalise maksu voolab ka kogu netosumma Eestist välja. Ja see ainult süveneks.
Kasvu olulisim osa

Artikkel jätkub pärast reklaami

Käibemaksu laekumist on võimalik parandada väikese panusega optimismi. Veebruaris 2025 oli tarbijausaldusindeks konjunktuuriinstituudi andmetel -38. 2009 ehk kõige sügavamas kriisis, kui kinnisvarahinnad kukkusid kohati 40% ja SKP langus oli 18%, oli tarbijausaldusindeks -29. See annab selge pildi sellest, mida inimesed praegu oma eludest arvavad.
On tõenäoline, et käibemaksumäära tõusu ärajätmine annab esimese väikse positiivse noodi Eesti elanikele, et elu „maal“ on võimalik. Nihe tarbijausalduses parandaks aga märkimisväärselt käibemaksu laekumist.
Jaekaubandus on suures plaanis 25% ja eratarbimine 50% Eesti majandusest. Kaupmehed on hoidnud töötajaid, aga kindlasti see nii enam kaua ei kesta. Hoolimata sellest, et on olnud hääli, mis üritavad majandust n-ö üles rääkida. Eratarbimine on majanduskasvu kõige olulisem osa.
Kõik majandusnäitajate positiivsed nihked on hetkel mikroskoopilised ja väga kaheldava väärtusega. Käibemaksu tõusuga kaasneb tohutu ühiskondlik surve toidu käibemaksu langetamisele ja selle mõjud eelarve laekumisele on ettearvamatud.
Võita on rohkem
Või võtame näiteks turistid. Ainuüksi soomlased moodustavad oma umbes 1,3 mln ööbimisega olulise osa meie turistidest. Kui nendest kasvõi 10% vähendavad oma kulutusi ja külastusi ning meie inimesed hakkavad veelgi rohkem Soomes või mujal toidu järgi käima, siis on maksu alalaekumine jällegi tõenäolisem. Sarnaseid ohte tarbimise suunamiseks väljapoole Eestit oleks mitmetes valdkondades.
Kokkuvõtteks tuleb anda aega 22% käibemaksul tegelikult tööle hakata. Sellel on potentsiaali. Seevastu uus maksumäära tõus lööks naela meie majanduse kirstu.
Võita on rohkem kui kaotada. Me räägime maksust, mis nagunii ei laekuks lisana. Tundub ju totter tõsta maksu, mis suure tõenäosusega maksulaekumist ei paranda, tarbija meelsuse muutusega muutub aga kogu majanduse dünaamika. Ainult 3%ne tarbimise tõus tooks eelarvesse kuni 80 mln eurot lisatulu.
Lõppude lõpuks käib Euroopas sõda ja positiivsust oleks kindlasti juurde vaja. Üldine meelsus just liigsete maksude osas on põhiline ankur, miks Eesti majandus kiratseb.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Arvamused
  • 01.04.25, 17:30
Markus Karileet: kaasajastame demokraatia läbi vastuhäälte võimaluse
Hakkame valimistel andma nii poolt- kui vastuhäält, testides süsteemi kõigepealt e-valimistel, kirjutab Markus Karileet arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 01.04.25, 15:30
Andres Peets: Eesti Vabariik olgu kui aktsiaselts
Riik võiks rajada kaitsetööstusettevõtte ja kutsuda kodanikud sinna osanikeks. See võiks huvitada ka välisinvestoreid ning kasvataks meie ekspordimahtu, kirjutab Andres Peets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 01.04.25, 16:01
Herly Saar: teeme automaksu õiglaseks ja paremaks
Automaks peaks olema õiglane – maksame siis, kui sõidame, kirjutab Herly Saar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 01.04.25, 14:37
Anneli Andersen: teeme kõrgema hariduse digitaalselt kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele
Igal inimesel võiks olla ligipääs kõikide Eesti kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste loengutele. Riik aitaks õppeasutusi loengute avalikult kättesaadavaks tegemisel ning inimesed saaksid end pidevalt harida, kirjutab ettevõtja Anneli Andersen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.25, 13:02
KAITA Group käivitab 10,5% tootlusega võlakirjade emissiooni, kutsudes üles investeerima Vilniuses ehitatavatesse uutesse korterelamutesse
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele