Markus Karileet: kaasajastame demokraatia läbi vastuhäälte võimaluse

Läbi aegade on demokraatlik valitsemisviis olnud edukaim, kuna esindab kõige paremini rahva enamuse soovi ja meelsust. Mitmeparteisüsteemis on aga võimalik enamuse toetusega jääda valitsusest välja.

Kuigi teoreetiliselt on see täiesti normaalne nähtus – piisavalt suured vähemuse toetusega parteid võivad teha koostööd, saades mitme peale kokku enamiku toetuse. Midagi, mis toimub peaaegu iga valimistsükkel. Hoolimata sellest pole inimesed tihtipeale tulemusega rahul.

Mitmeparteisüsteem on mäekõrguselt üle kahepartei süsteemist, mida võib näha USAs, kus sisuliselt valikuvõimalus kodanikul puudub (kas üks või teine ei ole eriti sisuline valik), kuid probleemiks on häälte lahjenemine samasuguste põhimõtetega parteide vahel.

Lahendusena on võimalik kodanikel anda toetushääl ühe isiku poolt ning vastuhääl sellele isikule, kelle kavatsusi ja plaane peab kodanik Eesti ühiskonnale kahjulikuks.

Lõplikud hääled kujunevad poolt- ja vastuhäälte vahena, kus häälte lõpptulemusele kehtib praegune 5% piir. Süsteem jääks tööle identselt praegusele, lisanduks vaid negatiivsete häälte hulk, mis arvestatakse poolthäältest maha, kusjuures negatiivne häälte kogus arvestatakse nulliks.

Selline süsteem annaks parema ülevaate isikute (ja erakondade) tegelikust toetusest ja vähendaks olukordi, kus äärmuslik vähemus saavutab ebaproportsionaalse mõju.

Võib ju väita, et selline lähenemine pole enam traditsiooniline demokraatia, kuid demokraatlikud süsteemid on sajandite jooksul pidevalt arenenud ja tänane esindusdemokraatia ei ole sama mis Antiik-Kreeka demokraatia. Kriitikat võib saada ka fakt, et mõned inimesed hääletaksid siis ainult "vastu", kuid sellised protestihääled on ka praegu võimalikud, kui jätta valima minemata.

Uus süsteem annab võimaluse haavatavatele rühmadele end kaitsta – kui mõni erakond rajaks oma kampaania naiste õiguste kärpimisele, saaksid naised ja nende toetajad kasutada oma vastuhääli kollektiivse vetona. Kahehäälne süsteem motiveeriks erakondi arendama kaasavamat ja tasakaalukamat poliitikat, et arvestada nii poolt- kui ka vastuhäältega.

Kahene hääletussüsteem looks demokraatliku tasakaalu, võimaldades valijatel takistada aktiivselt lõhestava populismi esiletõusu.

Kasutades e-valimisi on Eesti juba demokraatiat uuendanud. Eesti kui digitaalse innovatsiooni ja läbipaistva valimise eestvedajana oleks selle süsteemi ideaalne eestvedaja.

Rakendamist võiks alustada testfaasiga, kasutades e-hääletust. E-hääletajatele võiks anda võimaluse märkida lisaks toetushäälele ka vastuhääl, ilma et see esialgu ametlikesse tulemustesse läheks.

Selline katse annaks väärtuslikku infot selle kohta, kuidas süsteem praktikas toimiks ja kui palju see valimistulemusi muudaks.

Kasutades IT-arendusele sarnast iteratiivset meetodit – kiired tagasiside tsüklid ja järkjärguline täiustamine – saaksime luua süsteemi, mis on kohandatud just Eesti demokraatiale.

Kas kahehäälne süsteem lahendaks suurima frustratsiooni valimiste juures? Eestil on aeg olla julge ja ära kasutada nii oma e-valimiste platvormi kui ka digitaalset nobedust. Inimesed on poliitikas tihti pettunud ja jätavad valimata, kuid see lahendus on demokraatia jaoks halvim.

Andkem inimestele võimalus üles näidata oma protesti negatiivse häälega või siis kaitsta oma õigusi kirgliku vähemuse ees.