- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,34%50 480,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,75
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,34%50 480,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,75
Peeter Tammistu: meiegi peaksime lähtuma lendstardi loogikast
Regulatsioonid maha, loovus üles, leiutamine ausse, haridus homsesse, energia muundamine odavaks, maksukasutus tõhusaks. Nii teeme lendstardi, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kummaline see meie maailm, ühel päeval on meil põhimõtted, väärtusruum, punased jooned, roheline ilmavaade, koordinatsioonisüsteem, lepped, järgmisel päeval tõstab USA koordinatsioonisüsteemi ringi ja… Üllatus, kõik muutub.
Väärtused muutvad, punased jooned muutuvad mustaks südametunnistuseks, isegi põhimõtted muutuvad. Kõik muutub (kuigi sõnajadad võivad jääda sarnasteks), aga huvid jäävad. Lord Palmerstoni reegel kehtib igavikuliselt: „Meil ei ole igavesi liitlasi ja meil ei ole alalisi vaenlasi. Meie huvid on igavesed ja alatised ja meie kohus on neid huve järgida“.
Täpsustades, „et me püüame iga kord teha seda, mis tundub parim, muutes meie riigi huvid oma peamiseks juhtmõtteks“. (Henry Kissinger, „Maailmakord“)
Seega – riigi huvid. Ilmselgelt on USA strateegid ümber hinnanud maailmas valitsevaid energeetilisi, tehnoloogilisi, demograafilisi, militaarseid võimekusi ja nende järgi kohendanud oma huvide süsteemi ja… tegutsenud. Ressursid on ümber jaotamisel st kuskilt tuleb kokku tõmmata/hoida ja ümber laadida. USA vajab kiiret rahu seljataguses Euroopas, et laadida oma energia probleemsele idale ja asümmeetriale. Kiire on.
Pika hoovõtu, lõputu sõnajada ja lubaduste lahjendamisega harjunud Lääs on sügavas hämmingus USA administratsiooni lendstardist. Täiesti pöörane, lubasid ja… hakkasidki kohe täitma. Esimesel päeval. Kohe. Lendstart. Pelg. Halin.
Kolm põhitelge
Muidugi on maailm hämmingus. Šokiteraapia. Süsteemianalüütikuna tundub mulle, et me loeme uut pilti täiesti valesti. Loeme tükkidena, nägemata tervikut.
Kui muu tulevärk kõrvale jätta, siis on USA tegevuses kohanemisel uue reaalsusega kolm põhitelge: tehnoloogia raju areng, regulatsioonide kärpimine ja energeetiline ülemlikkus.
Enese ümberlaadimine. NB! USA tõstsid koordinatsiooniteljed sinna, kus on nende huvid, sest nad suutsid, tahtsid, julgesid. „Globaliseerumine on alati sõltunud ameeriklaste pühendumisest globaalsele korrale ja too maailmakord ei ole Berliini müüri langemisest saadik ameeriklaste strateegilisi huve teeninud.“ (Peter Zeihan, „Maailma lõpp on alles algus“).
Uued huvid, uued jõujooned. USA kohendab ennast ringi vastavalt võimalustele ja vajadustele tehes kõike seda, mida meie teiega jätsime tegemata alates riigireformist ja lõpetades energeetikaga. Meil polnud julgust ega tahet. USA-l on. USA strateegid on muutujad läbi analüüsinud, arvutanud nende kumulatiivse mõju ja reaktsiooniajaga jõudes järeldusele, et endiselt jätkates on vastasseis maailmas üle kasvamas vaenutegevuseks.
Selle vaenutegevuse ärahoidmiseks/vaoshoidmiseks/võitmiseks ongi USA alustanud enese ja oma ressursside ümberlaadimist eelnimetatud kolmel suunal (kiire/lihtne otsustusprotsess, tehnoloogiline ja energeetiline supervõimekus). Kogu saadav energia läheb käiku (must, punane, roheline, sinine jne) ja sellest jääb puudugi, vaja on tehnoloogilist hüpet.
Hetkel kuum
USA väljumisel kliimaleppest (+ teistest hea aja rahvusvahelistest organisatsioonidest), pole mingit puutumust sellega, kas USA hoolib keskkonnast või mitte. Olelusvõitluses hinnatakse ressursside kasutamise vajadused ja võimalused ümber (Kiievis ei arutata ju BTRide või pommide süsinikheitest).
Ka immigratsiooni piiramist loeme valesti: odav tööjõud on innovatsiooni surm. Pidur. See on USAle algselt valus, kuid sunnib ettevõtlust (nagu Suur Katkuaeg) ümber reastuma innovatsioonile. Sõnum meilegi. Liitlaste saagutamisega on sama teema – ärgake üles, reastuge ümber, investeerige innovatsiooni/kaitsesse. Millest me alustasime? Riiklikest huvidest.
Vihmavari nihkub
Kas meil on partnerite huvidele vastu või lisaks panna omad riiklikud huvid? Õhuvõngutamine? NB! Palmerstoni reegel kehtib ka väikestele. Piinlik muidugi, et suurt osa Lääneilma tabati häbitult/mugavalt tukkumas USA õla najal, ilma, et me ise sellest enam arugi oleksime saanud.
Loodetavast oli see õigeaegne äratus: „Douglas MacArtur ütles kord, et iga sõjalist nurjumist saab selgitada kahe sõnaga: „Liiga hilja.” (Clancy, Greaney, „Käsuõigus”). Olukord on igatahes ärev ja vastasseis kujunemas vaenutegevuseks, milles on üpris väikesed valikuvõimalused. Ka meile.
Oleme Euroopas, kuid USA huvide koordinatsiooniteljestik on nihkunud. Koos Poolaga oleme kõige kõrgemate kaitsekulutustega ja uues huvide süsteemis võimalikud esimesed ühiskaitsest väljajääjad kui me ei suuda ennast teha „huvitavaks/kasulikuks“.
Vihmavari on nihkumas. Nüüd on küsimus selles, mida meie ise teeme. Kas jätkame piinlikku raiskamist või kohendame ennast tõeliselt valmis maailma ümberkorralduseks. Võtted on peaaegu samad mis USAl: tehnilis-tehnoloogiline raju murre uuele tasandile, administreerimise raju vähendamine ja energia (rohelise, punase, sinise, musta) raju laadimine ümberkorraldustesse.
Kui me need kolm (mitte)lihtsat asja oleme ära teinud ja kehtestanud kõigele ja kõigile kaitsekümnise, siis võime arvata, et oleme teinud kõik enesest oleneva.
Seega: regulatsioonid maha, loovus üles, leiutamine ausse, haridus homsesse, energia muundamine odavaks, maksukasutus tõhusaks. Lendstart. Läksime!
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Seotud lood
Tänapäevased digilahendused pakuvad vananevas maailmas üha hädavajalikumaid võimalusi nii hooldajate kui ka hooldatavate elu paremaks muuta, kuid selleks vajalikud oskused ei kipu hooldustöötajateni jõudma, kirjutab Palmi Lahe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kuidas tõeline edu alus ehk loovus tagasi võita? Luba kunstnik sisse, ja mitte ainult galerii uksest, kirjutab Pipedrive tehnoloogiajuht ja juhatuse liige Agur Jõgi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Paneme kirja rahvusliku visiooni Eestist aastal 2035, laetud optimismiga, mille sarnast leidub näiteks Araabia mere kallastel, kirjutab Rene Kukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui rahvas ei usu enam riiki, siis see on kõige suurem julgeolekuoht. Edukas Eesti ei ole pelgalt tugev majanduses, vaid ka ühtne rahvana, kirjutab Kristiina Altmäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.
Enimloetud
2
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Viimased uudised
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Kuidas miljonist saab miljard ja miljardist triljon
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Vaata võrdlustabelit!
Vaata võrdlustabelit!
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
