Rene Kukk: vajame julget riigivisiooni, eeskuju on olemas!

2035. aastaks võiks Eesti jõuda Euroopa enim arenenud riikide sekka, saada Põhja regiooni teenäitajaks tehisintellekti arendamises ja energeetikas, pakkudes samas elanikele parimat elukeskkonda.

Kuid seda on võimalik saavutada ainult täna julgeid ja pikaajalisi otsuseid tehes. Edu aluseks võiks olla “Eesti 2035 Rahvuslik Visioon”, mis aitab ambitsioonikad plaanid reaalsuseks teha.

Tehisintellekti strateegia võiks omakorda sisaldada sobiva seadusandluse kiirkorras loomist, valdkonna talentide ja ettevõtete siia meelitamist nagu ka kapitali kaasamist era- ja riigisektorist. Seejärel saame juba regulaarselt jälgida Eestisse loodud uute tehnoloogiafirmade arvukust, nende loodud lisandväärtust ja kaasatud investeeringute mahtusid.

Selleks, et visioon tegudes kajastuks, peaks pikaajaliste sihtide seadmise eest vastutama valitsus kõrgeimal tasemel. Kuna teatud valdkonnad ‒ nagu energeetika ja meditsiin ‒ nõuavad spetsiifilisi teadmisi, tuleks strateegiate loomise protsessi kaasata tipptasemel eksperte Eestist ja väljastpoolt.

Strateegiate elluviimisest võiks saada üks peamisi näitajaid ministeeriumite efektiivsuse hindamisel. Mõneti on protsess sarnane ettevõttete juhtimisega, kus juhtkond seab pika perspektiiviga plaanid, erinevad osakonnad viivad plaane ellu ning iga aasta lõpus hinnatakse tulemusi.

Muutuvas maailmas on tavaline, et ambitsioonid ajas erinevad ja mõned valdkonnad teistest enam tähtsust omandavad. Seetõttu võiks visiooni vaadata pigem „elava organismina“, mida regulaarselt uuendada ning mille üle pidevat diskussiooni pidada.

Kaheteist aasta eest kolisin tudengina Araabia Ühendemiraatidesse majandust õppima ning olen sellest ajast regiooni paikseks jäänud. Mis on üks asi, mida Eesti võiks Lähis-Idast üle võtta? Väidan, et vastus seisneb julgetes plaanides ja optimistlikus visioonis.

Näiteks Araabia mere riikide visioonid näevad tihtipeale ette mitmekesise majanduse loomist, mis ei sõltu maavaradest, kuid samas ka elukeskkonnale tähelepanu pööramist. Tihtipeale saab lugeda uute megaprojektide kohta, sealhulgas tervenisti uute linnade arendamisest, mis nii kohalikele kui ka väljastpoolt tulnutele uuteks tõmbekeskusteks võiksid saada. Laiem siht on jõuda erinevates valdkondades kogu maailma juhtivate riikide sekka.

Kindlasti ei piisa ainuüksi ambitsioonikatest plaanidest, kuid olen märganud, kuidas julged plaanid on aidanud regiooni energiat juurde tuua. Näiteks on viie aastaga Dubaisse lisandunud umbes pool miljonit elanikku, tänavad on täitunud rahvamassidega ning linnas jalutades on näha pea igas nurgas ehitustegevust. Palju on tunda optimismi ning kõik soovivad põnevast tulevikust oma osa saada.

Jõukate riikide ühiseks tunnuseks on, et iga noorem põlvkond on oma vanematest paremale elujärjele jõudnud. Eestile rahvusliku visiooni loomine võiks aidata rohkem ressursse tulevikku suunata, julgeid plaane reaalselt ellu viia ning ka laiemale maailmale meie ambitsioone tutvustada.

Öeldakse, et ilma visioonita ei ole tulevikku. Seetõttu on viimane aeg, et Eestile tuleviku visioon kirja panna.