Eestis juba on sadu ning lisandub lähiaastail veel mitusada kortermaja, mis vajaks renoveerimist või lammutamist.
Hinnanguliselt vajab Eestis lammutamist 253 ja renoveerimist 223 probleemset korterelamut ehk kokku 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, selgub
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja DTZ Kinnisvaraeksperdi ühisuuringust. Prognoosi kohaselt võib aastail 2013-2020 lisanduda veel 644 probleemset hoonet.
Kõige rohkem on probleemseid korterelamuid Valga maakonnas (108, sh Valga linnas 87) moodustades 17,3% maakonna korterelamutest. Probleemsuselt teine piirkond oli Ida-Viru maakond (86, sh Kohtla-Järvel 42), kus olid probleemsed 3,6% maakonna korterelamutest ning kolmas Lääne-Viru maakond (52 probleemset korterelamut), kus olid probleemsed 6,7% küsitletud omavalitsuste korterelamute koguarvust.
99% lammutamisele kuuluvatest elamutest asus piirkonnas, kus korterite hinnatase oli kuni 186 €/m2. Renoveeritavatest elamutest jäid samale hinnatasemele 84%. Korterelamutest, mis kuulusid omavalitsusse hinnatasemega kuni 186 €/m2, oli probleemseid 6,9% (sh 4,1% lammutamisele ja 2,8% renoveerimisele kuuluvaid).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuringu valimi moodustasid Valgamaa ja Ida-Virumaa omavalitsused ning teistest maakondadest linnad, mille korterite ostu-müügi tehingute hinnatase jäi alla 40% riigi keskmisest, samuti maakonnad, kus korterite hinnatase jäi aastatel 2008-2012 alla 30% maakonna keskmisest hinnatasemest. Valikust jäeti täielikult kõrvale Hiiu ja Saare maakond nende väikese korterelamute arvu ning suhteliselt kõrge kinnisvara hinna tõttu. Eeldati, et probleemseid korterelamuid nendes pole või on väga vähe. Vastused saadi 62 vallalt-linnalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valga linn plaanib lammutada sada lagunenud kortermaja.
Majandussurutise järel on eestimaalastel taas kasvamas soov soetada korter või maja ning see paistab välja ka kinnisvaraportaalide külastamisest, ütles portaali kv.ee juht Tarvo Teslon.
Hoolimata suurtest erinevustest Tallinna ja Tartu turuga toimib ka Viljandi kinnisvaraturg, kuigi oma mõõdukas tempos. Väikelinnade väidetavast lagunemisest ja kõdurajoonideks muutumisest siin küll rääkida ei saa, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo Viljandi kontori juhataja Reet Raudsepp.
Kui Tallinnas on uus kinnisvarabuum hoogu sisse saamas, siis mujal Eesti regioonides elab kinnisvaraturg veel masuaegses tempos. Erandiks on vaid Tartu. Seega liiguvad Tallinna ja muu Eesti kinnisvaraturud erinevas tempos, nagu muudki elualad, ja hinnavahe Tallinna ning väikelinnade ja asulate vahel võib olla kümnekordne ja suuremgi, kirjutab ERI Kinnisvara juhatuse liige Andres Teder.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.