"Peame vabanema mentaalsest ja füüsilisest sõltuvusest eurorahast," sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
"Uudistest käib läbi, et kõik jätkub vanas vaimus ja oodatakse Euroopast kohalikele asjadele raha. Nii see olema ei hakka, kohalikele asjadele tuleb leida kohalik rahastus," sõnas minister täna valitsuse pressikonverentsil.
Minister andis täna valitsusele ülevaate 2007-2013. aastate euroraha kasutamisest Eestis.
Struktuuritoetusteks eraldati sel perioodil 3,4 mld eurot ja projekte heaks kiidetud 92% ulatuses. Välja on ministri sõnul makstud 48,5%. „Mis on muidugi viide sellele, et on korralik varu, aga nii on kõikides riikides. Majanduse stiimulit sellest allikast jätkub veel selle perioodi arvel. Teisalt ei ole me sellest rahast nii sõltub, kui tundub, sest reaalselt kasutatud raha on vähem kui pool,“ lisas Ligi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Meie mured on rohkem juba järgmistes perioodides. Kuigi euroraha summaliselt jääb samasse kanti, on selge, et võrreldes SKPga tema tähtsus langeb ja püüame üldist mõtlemist kallitada selles suunas, et euroraha ei ole mitte riigi rahastamiseks, vaid leida üles valdkonnad, kus selle toel oleksid võimalikud selged arenguhüpped. Näiteks veemajanduses," selgitas minister.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühel Eesti kõrgel euroametnikul meeldib rõhutada, et ei ole olemas “euronorme” ega “Brüsseli otsuseid”. Eesti on Euroopa Liidu liige, räägib kõigis otsustes kaasa ja selliseks vastandumiseks puudub seega alus. Ilus mõte, mida tahaksin siiralt uskuda. Paraku on see parimal juhul pooltõde (või soovmõtlemine), mida kasutatakse reeglina kattena siis, kui teised, asjalikud argumendid enam hästi ei tööta.
Pikemat aega kestnud korralagedus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) tunnistab selgelt, et asutuse juhtimine on kriisis ning puhastus asutuse juhtkonnas vältimatu.
Euroopa Liidu struktuuritoetused peavad olema paremini fokusseeritud konkreetsete pikaajaliste arenguimpulsside andmiseks, mitte ühtlaselt jagatud, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Eurotoetuste eest tuleb teha pigem vähem, aga olulisi asju, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.