Ligi: euroraha eest tuleb teha pigem vähem, aga olulisi asju

"Euroraha on ühekordne võimendus Eestis oluliste muutuste saavutamiseks, see raha ei ole igavene ja väheneb märgatavalt, kui saame ise jõukamaks. Uue perioodi eurotoetuste jagamisel tuleb keskenduda konkreetsematele valdkondadele ja teha pigem vähem, aga olulisi asju," rääkis ta. Minister lisas, et investeeringutel peab olema kestev positiivne mõju majandusele ja ühiskonnale ning need ei tohi muutuda tuleviku riigieelarveid koormavaks.

Eilsel kabinetiistungil arutlusel olnud ettepanekute järgi tuleb perioodi 2014–2020 eurotoetused suunata hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Sel viisil on kõige enam võimalik tõsta Eesti konkurentsivõimet ning mõjutada püsivalt ja positiivselt ka teiste elualade arengut, teatas rahandusministeerium.

"Uuel perioodil tuleb ära teha olulised muudatused, mis ka pärast eurorahastuse lõppu peavad edasi toimima. ELi eelarve raha ei tule mõista kui lisarahastust kõigile riigi tegevustele, vaid kui fokuseeritud arenguimpulssi valitud valdkondades," kommenteeris Ligi ELi eelarve vahendite rahastamisvaliku ettepanekuid.

Valitsus võttis ettepanekud teadmiseks ning rahandusministeerium jätkab uue eurotoetuste perioodi planeerimist. Esialgse rahastamiskava ehk vahendite jaotuse valdkondade vahel esitab rahandusministeerium valitsuskabinetile aruteluks järgmise aasta esimeses kvartalis.

Planeerimine käib koos riigi eelarvestrateegia ja eelarve koostamisega. Ettepanekud koostas rahandusministeerium, nende aluseks olid analüüsid, kus hinnati riigi sotsiaalmajanduslikku olukorda, väliskeskkonna mõjusid ja Eesti järgneva kümne aasta arenguvajadusi. Planeerimisprotsessi on kaasatud ministeeriumid, 12 erinevaid osapooli ühendavat katusorganisatsiooni, Praxis, Arengufond ja mitmed eksperdid.

ELi vahendite kasutamise strateegiadokumentide arutelu ja heakskiitmine valitsuses toimub 2013. aasta kevadel samaaegselt riigi eelarvestrateegia ja konkurentsivõime kava "Eesti 2020" uuendamisega.