Finantskriisi harjal käivitatud Rootsi riigi pangagarantii programm on jätkuvalt toetamas Swedbanki.
Seda hoolimata sellest, et pank juba 2010. aasta aprillis teatas, et kavatseb esimesel võimalusel riiklikust tugiprogrammist lahkuda.
136 miljardist Rootsi kroonist, millega Rootsi maksumaksjad pangandussüsteemi käendavad, on 120 miljardit Rootsi krooni käendus Swedbanki võetud laenudele, kirjutab leht.
Panga infojuht Thomas Backteman ütleb lehele, et mingit otsust need laenud tagasi osta praegu ei ole. 2011 ja 2012 jõuab paljude laenude tagasimakse tähtaeg kätte ning selle järel ei jää Swedbankile enam kuigi palju riigi garantiiga võetud laene, ütles Backteman. Ta rõhutas, et tegemist on päris kalli laenurahaga, millelt Rootsi maksumaksjad teenivad 5-6 miljardit Rootsi krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige rohkem oli tugiprogrammist garantiisid välja antud 2009. aasta juunis, mil need küündisid 354 miljardile Rootsi kroonile. Viimaste garantiide tähtaeg saabub 2015. aastal.
Swedbank on kriisi ajal läbi teinud suured muudatused ning on nüüd Euroopa üks paremini kapitaliseeritud panku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi pankadel tuleb olla paremini valmis Euroopa võlakriisi võimalikuks süvenemiseks, ütles Rootsi finantsinspektsiooni peaökonomist Lars Frisell.
Selle asemel et säästa, plaanib Rootsi Swedbank kulutada miljardeid Rootsi kroone dividendide maksmiseks ja aktsiate tagasiostuks.
Swedbank teatas täna, et lõpetab osalemise Rootsi riigi garantiiprogrammis, mis käivitati 2008. aasta sügisel finantssüsteemi stabiliseerimiseks.
Samal ajal kui Euroopa Keskpank ja USA Föderaalreserv jätkavad raha pumpamist finantssüsteemi, on Rootsi keskpank vaikselt erakorralised laenud kommertspankadele lõpetanud, kirjutab Dagens Industri.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.