Selle asemel et säästa, plaanib Rootsi Swedbank kulutada miljardeid Rootsi kroone dividendide maksmiseks ja aktsiate tagasiostuks.
Rootsi rahandusminister Anders Borg leiab, et selline käitumine on vastutustundetu, vahendab agentuur TT.
Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet kirjutas, et nelja kuuga on Swedbank aktsionäridele jaganud ligi viis miljardit Rootsi krooni.
„Loen murega tänasest lehest, et Swedbank plaanib dividendide maksmist jätkata. Ma hoiataksin väga-väga sellise asja eest ja seda ka aktsionäride endi huvides,“ ütles Borg laupäevaintervjuus Rootsi raadio uudistesaatele Ekot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Borg leiab, et ajal, mil Euroopat ähvardab panganduskriis, tuleks Swedbankil sellised plaanid kõrvale jätta ning pigem bilanssi tugevdada.
„Väga oluline on, et pangad oleksid hästi kapitaliseeritud. Minu vaatenurgast soovitaksin ma Swedbankil küll praegu dividendide maksmise plaanidest loobuda,“ ütles Borg.
Swedbanki kommunikatsioonidirektor Thomas Backteman ütles Borgi noomitusi kommenteerides, et Swedbank on Euroopas pea kõige pareminimi kapitaliseeritud pank (teisel kohal) ka pärast aktsiate tagasiostu. Samas nentis ta, et kui riskipilt muutuma peaks, võib Swedbank oma plaanid ka ümber vaadata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi rahandusminister Anders Borg kärpis reedel järsult Rootsi tuleva aasta majandusprognoosi, põhjendades otsust sellega, et USA ja Euroopa probleemid ei jäta kindlasti puutumata ka ekspordist sõltuvat Rootsit.
„Rootsi pangad varisevad viimasena,“ kui Euroopas puhkeb uus finantskriis, püüdis Rootsi keskpanga asekuberner Lars Nyberg investoreid rahule manitseda.
Finantskriisi harjal käivitatud Rootsi riigi pangagarantii programm on jätkuvalt toetamas Swedbanki.
Swedbank ei kavatse kriitikast hoolimata oma aktsiate tagasiostu programmist loobuda.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.