Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi näevad raha laenamises kriisi sattunud Euroopa valitsustele ja Kreeka võlakirjade ostmises võimalust korralikku tulu teenida.
Ansip ei soovinud vastata Äripäeva küsimusele, mis annab valitsusele veendumuse, et rahaliit praeguses kriisis säilib. Äripäev küsis seda tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Peaminister vastas ebamugavale küsimusele küsimusega: "Mis annab teile (majanduslehele - toim) veendumuse, et eurotsoon laguneb?"
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas ajakirjanikele, et raha laenamine majandusraskustesse sattunud riikidele on kasulik, sest riigi sääste selliselt paigutades teenib Eesti kopsakat intressi.
"Need võlad on rahapaigutused, see pole kellegi abistamine. See tähendab (Eestile - toim) küll ohvrit, kuid päeva lõpuks siiski mitte väljaminekut, vaid sissetulekut," märkis Ligi.
Ansip sõnas eurotsooniga liitumise kohta: "See on meie kohustus, mitte meie vaba valik praegusel hetkel."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mingit imerohtu euro meile ei too, ent eurotsooniga liitumisel on kolm käegakatsutavat tulemust, kirjutab analüütik Tõnis Oja oma blogis.
Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti on valmis euroga liituma, annab Eestile parema reitingu lootust, vahendas agentuur Bloomberg.
Rahandusminister Jürgen Ligi kummutas valitsuse pressikonverentsil tõlgendust, et euroala riikide hiiglaslik abipakett euro stabiliseerimiseks tähendab üle jõu elanud riikide võlgade kinnimaksmist teiste riikide, sh Eesti poolt.
Eesti valitsus on põhimõtteliselt valmis võlgadega hädas Kreekale appi minema ja vajadusel ka Kreeka valitsuse võlakirju ostma, ütles peaminister Andrus Ansip.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.