Sivar Irval: ajalooline samm ebavõrdsuse vähendamiseks põllumajanduses
Nn agri-prosperity gap’i ehk põllumajanduse sissetulekulõhe tõttu eraldatud lisaraha viib Eesti tootjate sissetuleku Euroopa keskmisele lähemale, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval.
Täna viis Eestis juba Leiburit omav Rootsi põllumajandusühistu Lantmännen lõpule tehingu, millega ostab toiduainetööstustele tooraineid ja tarvikuid pakkuva Soome firma Leipurin, mis on tegutsenud Eestiski üle 30 aasta.
Kui eelmisel aastal oli suurtes farmides mitu sigade Aafrika katku puhangut ja hukata tuli palju kodusigu, siis tänavu on tuvastatud katk 38 metsseal. Uus katkupuhang on vaid aja küsimus, leiab mullu aasta loomaarstiks valitud ASi Vireen juht Tarmo Terav.
Sõda Lähis-Idas lükkas väetiste hinnad lakke, kuid raskeks läheb Eesti põllupidajatel alles sügisel, kui varud saavad otsa. “See on täiuslik torm,” tõdes põllumeeste ühistu Kevili juht Hannes Prits.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.