Ligi: Eesti ei pea maksma kinni Kreeka võlgu

„Eesti ei maksa nende riikide võlgu, need maksab iga riik ise,“ ütles Ligi. „Tegemist pole tagastamatu abiga, see on laenu andmine, rahapaigutus, mis toodab intresse,“ ütles minister.

Euroopa Liidu rahandusministrite kriisikohtumine läinud pühapäeval oli Jürgen Ligi sõnul erakorraline üritus, mille eesmärk oli ära hoida suured kahjud, mis oleksid tekkinud eurole, kui rida riike oleks sattunud veelgi suurematesse laenuraskustesse.

Kohtumise tulemusel sündinud kriisipaketti panustab Euroopa Komisjon Euroopa eelarvest 60 miljardit. "See on reaalne raha ja ei saa öelda, et see meid ei puuduta,“ ütles Ligi.

Paketi teine osa, 440 miljardit eurot, ei ole Ligi sõnul raha, mis tuleb tingimata välja käia. „See on raha ja garantiide kompleks,“ ütles Ligi. „See ei ole fond, ei tähenda reaalseid miljardeid ja ei ole selge, et see raha ja garantiid ära kuluvad,“ ütles Ligi, lisades, et Eesti osalus pole praegu veel ka otsustatud, kuna Eesti pole veel euroala liige.

Lisaks panustab abipaketti IMF 220 miljardit eurot.

Ligi rõhutas, et Eesti ei saa väita, et Euroopa riikide raskused Eestit ei puudutaks, kui käibel oleks kroon. Eesti majandus on euroala riikidega väga tihedalt seotud. Reaalse raha väljapanemist pole aga praegu siiski veel kalkuleerida tarvis.

Lisaks on igasugune laenuabi andmine tingimuslik - garantiisid saadakse tingimusel, et abi küsiv riik hakkab oma olukorda parandama, ütles Ligi.

Ligi sõnul on abipaketile lisaks väga oluline Euroopa Keskpanga roll, mis on hakanud ostma euroala riikide võlakirju.

„Euroopa Keskpanga panus on väga oluline, süsteemi usaldusväärsust tuleb hinnata selle koha pealt, et keskpanga õlg on all,“ ütles Ligi. „See tähendab rahapoliitilist nihet, aga suuremat kindlust, et võlad makstakse kokkuvõttes tagasi,“ lisas ta.