Kreeka peaminister George Papandreou teatas, et riik vajab Euroopa valitsuste toetust mitte aga vabastust oma kohustustest.
„Meie probleem on meie probleem,“ rõhutas peaminister, kelle sõnul ei soovita saada raha vaid lihtsalt võimalust laenata samadel tingimustel, kui teised riigid eurotsoonis, kirjutas BBC. „Kõrgemad intressimääras meile tähendavad kõrgemaid intressimäärasid kogu Euroopale,“ lisas ta.
„Meil on progressiivne programm muudatusteks ja me vajame toetust, et see programm efektiivselt kasutusele võtta,“ ütles Papandreou.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kreeka peaministrile meeldib riigi muresid ajada eelmise valitsuse kaela, kes Papandreou vastu 2009. aasta oktoobris välja vahetati. Ta nimetab eelmise valitsuse tegusid lühiajalise kasu saamisele suunatuteks ning valitsust ennast hoolimatuks ja korruptiivseks.
Kreeka on üks suurima eelarvedefitsiidiga riike Euroopas. Samas on riik lubanud järgmise kolme aastaga kärpida oma eelarvet dramaatiliselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paar aastat tagasi, 2008. aasta varakevadel tegi toonane rahandusminister valitsuse liikmetele ettepaneku kaaluda negatiivse lisaeelarve koostamist, kirjutab Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar.
Rahandusminister Jürgen Ligi möönab, et Kreekast johtuv närvilisus euroliidus ja euroliidu ümber ei jäta puutumata liidu laienemist, samas on Balti riigid esile kerkimas kui etalon, millest võlakoorma all lookas Kreeka eeskuju võiks võtta.
Bulgaaria ja Rumeenia on Kesk-ja Ida-Euroopast nende maade seas, kus on suurem oht nakatuda Kreekast, kuna Kreeka pangad on investeerinud piirkonda, vahendab Bloomberg Morgan Stanley analüüsi.
Kreeka majandus kahanes kardetust rohkem viimases kvartalis ning riigi valitsus muutis allapoole ka eelmise kolme kvartali SKP numbrid, suurendades sellega kahtlusi, kas riik suudab ise hakkama saada oma võlakriisiga.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.