Kreeka majandus kahanes kardetust rohkem viimases kvartalis ning riigi valitsus muutis allapoole ka eelmise kolme kvartali SKP numbrid, suurendades sellega kahtlusi, kas riik suudab ise hakkama saada oma võlakriisiga.
Euroliidu rahandusministrid kohtuvad esmaspäeval ja teisipäeval, kuid kuuldavasti ei tule siiski arutusele otseselt Kreeka toetamine, kirjutas Reuters.
Ministrid keskenduvad hoopis Ateena survestamisele varem välja lubatud eelarve kärpimisele. Konkreetse plaani puudumine viitab, et Euroopa valitsused ei suuda otsustada, kuidas lahendada kriisi ja vähendada selle negatiivset mõju eurotsooni finantsturgudele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kreeka peaminister George Papandreou sõnul on riik muutunud katsejäneseks Euroopa ja rahvusvahelsite turgude vahel ning mehe sõnul on euroliidu asutused omavahelise nääklemisega süüdi selles, et hilineb toetus Kreekale.
Kreeka SKP kahanes neljandas kvartalis 0,8% võrreldes eelmise kvartaliga, mis on järsem langus kui oodatud 0,5%. Kindlustunnet tõi alla ka riigi statistikaameti muudatused eelmiste kvartalite numbrites: esimese kvartali SKP langus muudeti 1%le varasemalt 0,5%lt, teise kvartali SKP langus muudeti 1,9%le 1,2%lt ja kolmanda kvartal SKP langus 2,5%le 1,7%lt.
Kreeka valitsus peab tänavu eelarvedefitsiidi katteks laenama 53 miljardit eurot, mis vastab 20%le SKPst. Kreeka eelarvedefitsiit ületas mullu euroala normi enam kui neljakordselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eile Kreeka võlakriisi arutanud euroala rahandusministrid ei kiirustanud täpsustama, millisel moel EL Kreekat vajadusel võiks toetada – selle asemel nõutakse Kreekalt täiendavaid meetmeid eelarvedefitsiidi kärpimiseks, kui praegustest plaanidest ei piisa.
Enamik sakslasi tahaksid võlgades vaevleva Kreeka eurotsoonist välja visata ja rohkem kui kolmandik on vastu kreeklastele miljardite eurode väärtuses laenu andmisele, selgub küsitlusest.
Investorid ootavad täna kohtuvatelt euroala rahandusministritelt suuremat selgust, kuidas võlgades Kreekat on kavas abistada, kui turud Kreeka riigi kriisikava uskuma ei jää.
Kreeka peaminister George Papandreou teatas, et riik vajab Euroopa valitsuste toetust mitte aga vabastust oma kohustustest.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.