• OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,79%6 828,32
  • DOW 300,58%48 231,49
  • Nasdaq 1,03%23 242,23
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,17
  • OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,79%6 828,32
  • DOW 300,58%48 231,49
  • Nasdaq 1,03%23 242,23
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,17
  • 27.05.09, 14:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring: salasigaretid kaks korda odavamad kui legaalsed

Illegaalsete ja legaalsete sigarettide hinnavahe on kahekordne, selgus konjunktuuriinstituudi 2008. aasta kohta tehtud uuringust.
Salasigarettide ostjate arv on jäänud 2007. aastaga pea samale tasemele. Sel aastal on varasemast suurem arv inimesi endale teadvustanud, et tuttava kaudu välismaalt sigarettide soetamine on salakaubandus, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud varimajanduse uuringu tulemustest Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa. Tema sõnul on vähenenud pidevate salasigarettide ostjate hulk, küll aga kasvanud väga harva salasigarette ostvate inimeste arv.
„Seoses sellega, et hinnad on tõusnud, on illegaalsete ja legaalsete sigarettide hinnavahe kahekordne. Salamüüjate kasumlikkus on suurenenud,“ selgitas Ahermaa. Salasigarettide osakaal siseturul on jäänud 2007. aastaga samale tasemele ehk 20-25% turust. Veidi on kasvanud sigarettide maht ehk 2007. aasta 0,5-0,7 miljardi sigareti asemel läks eelmisel aastal tarbimisse 0,6-0,8 miljardit sigaretti.
Maksukaotus seoses sellega on kasvanud 395 miljonilt kroonilt 661 miljonile kroonile 2008. aastal. Illegaalse sigaretituru käive oli mullu umbes 348-464 miljonit krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuna tubakatoodete nagu ka alkoholi puhul on tegemist aktsiisikaubaga, siis ahvatleb maksudest kõrvalehoidmisega seotud suurem kasumlikkus tugevamalt kui mõne muu kauba puhul, selgitas Ahermaa.
Ka salaalkoholi ostjate arv jäi möödunud aastal 2007. aastaga võrreldes ligikaudu samale tasemele: 2007. aasta 8-12% suurune osakaal viina siseturumahus on kasvanud 2008. aastal 10-15%-le. „Pikas trendis on salaalkoholi ostmine aastate jooksul tunduvalt vähenenud, ostjaid on vähem, pidevad ostjad on kadunud,“ iseloomustas olukorda Ahermaa.
Illegaalse alkoholituru käive võis 2008. aastal küündida 216 miljoni kroonini ja 2,2 miljoni liitrini, millega kaotati umbes 144 miljonit krooni makse (2007. aastal maksutulu kaotus umbes 96 miljonit krooni).
Varimajandusele kulutatu moodustab elanike kulutustest 7%, mis oli 2008. aastal samal tasemel eelmise aastaga. Valdkondadest on esikohal ehitus, remont, elamispinna rentimine, õmblusteenus, veidi vähem autoremont, transport ja iluteenused.
Illegaalsete kaupade ostjate osakaal ostjate üldarvust, kes olid kaupa legaalselt või illegaalselt ostnud, moodustas arvutitarkvara sealhulgas mängude soetamine 29%, kus on toimunud 2007. aastaga võrreldes 6% kasv.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja Evelin Ahermaa esinesid täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati ministeeriumi poolt tellitud 2008. aasta varimajanduse uuringut. Selleks aastaks prognoosis Josing, et tõuseb surve varimajanduse suurenemisele.

Seotud lood

Uudised
  • 27.05.09, 17:02
Kalvi: aktsiiside tõstmisega mindi liiale
Salaalkoholi ja -sigarettide vastu võitlemisel on parim abinõu tark aktsiisipoliitika, Eestis mindi eelmise aastal aktsiiside tõstmisega liiale, leiab alkoholitootjate liidu juht ja ASi Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Uudised
  • 27.05.09, 15:31
Maksuamet: Ida-Virumaal legaalset kaupa raske müüa
Ida-Virumaa on salakaubast nii pungil, et tubaka ja alkoholi maaletoojad kurdavad regiooni vähest huvi legaalse kauba vastu, rääkis tänasel varimajanduse uuringut tutvustaval pressikonverentsil peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov.
Uudised
  • 01.06.09, 07:11
Juhtkiri: varimajanduse õitseaeg veel ees
Varimajandus röövis mullu riigilt ligi 4 miljardit krooni, millest 2,7 miljardit läks kaduma ümbrikupalkade tõttu. Kokku liikus varimajandusse mullu 7 protsenti elanike kulutustest. Äripäev prognoosib majanduskriisis varimajanduse suurenemist.
Uudised
  • 27.05.09, 13:29
Josing: korrake igal hommikul maksutõus ei suurenda laekumist
Kergekäeline maksutõus ilma sügava analüüsita ei pruugi tuua soovitud suuremat tulu riigikassasse, seega soovitab Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing korrata poliitikul hommikuti endale, et maksude tõstmine ei garanteeri laekumise suurenemist.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 11:58
Eestis luuakse Euroopa tipptasemele vastavat raudtee liiklusjuhtimissüsteemi
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele