Kuna tubakatoodete nagu ka alkoholi puhul on tegemist aktsiisikaubaga, siis ahvatleb maksudest kõrvalehoidmisega seotud suurem kasumlikkus tugevamalt kui mõne muu kauba puhul, selgitas Ahermaa.
Ka salaalkoholi ostjate arv jäi möödunud aastal 2007. aastaga võrreldes ligikaudu samale tasemele: 2007. aasta 8-12% suurune osakaal viina siseturumahus on kasvanud 2008. aastal 10-15%-le. „Pikas trendis on salaalkoholi ostmine aastate jooksul tunduvalt vähenenud, ostjaid on vähem, pidevad ostjad on kadunud,“ iseloomustas olukorda Ahermaa.
Illegaalse alkoholituru käive võis 2008. aastal küündida 216 miljoni kroonini ja 2,2 miljoni liitrini, millega kaotati umbes 144 miljonit krooni makse (2007. aastal maksutulu kaotus umbes 96 miljonit krooni).
Varimajandusele kulutatu moodustab elanike kulutustest 7%, mis oli 2008. aastal samal tasemel eelmise aastaga. Valdkondadest on esikohal ehitus, remont, elamispinna rentimine, õmblusteenus, veidi vähem autoremont, transport ja iluteenused.
Illegaalsete kaupade ostjate osakaal ostjate üldarvust, kes olid kaupa legaalselt või illegaalselt ostnud, moodustas arvutitarkvara sealhulgas mängude soetamine 29%, kus on toimunud 2007. aastaga võrreldes 6% kasv.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja Evelin Ahermaa esinesid täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati ministeeriumi poolt tellitud 2008. aasta varimajanduse uuringut. Selleks aastaks prognoosis Josing, et tõuseb surve varimajanduse suurenemisele.