Rahandusministri kohuseid täitev
Helir-Valdor Seeder ütles, et valitsuse esitatud 3,4 miljardiline kärpekava on
ebapiisav.
"Kui tahame Eesti kriisist välja viia, peab kärbe olema suurem,” ütles Seeder viidates sellele, et Eesti Panga hinnangul ulatub kärpevajadus vähemalt 6,5 miljardi kroonini ning et ta on rahandusministri kohusetäitjana selle hinnanguga nõus.
Niisiis tuleb riigikogul järgneva kuu jooksul leida kokkulepe vähemalt kolme miljardi krooni lisamiseks kärpekavale.
"Kui me seda ei suuda teha, ületab Eesti eelarve puudujääk piiri, mida suudame kanda," hoiatas Seeder. Olukorra muudab keerulisemaks ka see, et kärpekavasse on kantud asju, mille kärpimine on õiguslikult kaheldav, nagu näiteks õppelaenude kompenseerimise ühepoolne tühistamine. Taolised muudatused aga suurendavad vajaliku kärpe mahtu veel ligi 70 miljoni krooni võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma
erakorralisel istungil saata 3. juunil esimesele lugemisele 2009. aasta
negatiivse lisaeelarve seaduse eelnõu, mille maht kokku on 6,175 miljardit
krooni.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.