Hea kontor pole luksus, vaid strateegiline eelis

Kodukontor pakub mugavust, aga ei asenda väärtuslikke vestlusi ja energiat, mis sünnivad inimeste kohtumisest. Just see on põhjus, miks arendatakse uusi, targemaid ja inimkesksemaid tööruume – keskkondi, kus inimesed tahavad päriselt kohal olla.

If Kindlustuse uus kontor kerkib peagi Tallinnas Fahle kvartalisse ja sümboliseerib muutust mõtteviisis. „Tahtsime keskkonda, mis kannaks edasi meie väärtusi – hoolivust, vastutust ja jätkusuutlikkust,“ ütles ettevõtte juhatuse liige Tiit Kolde. Uus puitkõrghoone ei ole pelgalt arhitektuurne otsus, vaid teadlik valik: puit sümboliseerib vastutustundlikku ettevõtlust. See sobitub ajastusse, kus maine ei sõltu ainult toodetest, vaid ka sellest, kuidas ja kus töötatakse.

Kolde sõnul ei olnud Ifis vaja kedagi veenda, miks uus büroo on vajalik. „Küsimus ei ole kulus, vaid väärtuses,“ rõhutas ta. „Kui keskpärane töökeskkond toob kaasa motivatsioonilanguse ja innovatsiooni aeglustumise, on see palju kallim kui ruutmeeter uut pinda.“

Tööandjad kasutavad büroopinda teadlikult oma brändi osana. Metsa sõnul on kontor saanud töökuulutuse nähtamatuks argumendiks – esimeseks füüsiliseks kokkupuuteks ettevõtte kultuuriga. Kui kümme aastat tagasi vaieldi, kas teha avatud või kinnine kontor, siis nüüd otsitakse tasakaalu: keskkonda, mis võimaldab nii süvenemist kui suhtlust.

„Tänapäeva töötaja ei taha töötada kogu aeg samas rütmis,“ märkis Neutra strateegiline nõustaja Aavo Kokk. „Ühel hetkel on vaja vaikust, teisel hetkel inimesi ja energiat. Kaasaegne büroo peab seda kõike võimaldama.“ Hea töökeskkond on muutunud konkreetseks konkurentsieeliseks – halb kontor on koht, kuhu peab tulema, hea, kuhu tahetakse tulla.

Ettevõtted teevad uue büroo planeerimisel sageli samu vigu. „Kõige sagedamini ei mõelda läbi asukohta,“ tõi Metsa välja. „Kui töötajal kulub tööle jõudmiseks poolteist tundi, valib ta kodu.“

Sageli unustatakse küsida ka töötajate arvamust – kuigi nemad on need, kes ruumi iga päev kasutavad. „Seepärast valime arendusteks vaid tuiksooni, mis säästavad inimeste aega,“ lisas Metsa. Kui töötajal kulub tööle jõudmiseks poolteist tundi, ei päästa kontorit ükski sisekujundaja. Sama oluline on töötajate kaasamine ruumi planeerimisse – inimesed, kes seda iga päev kasutavad, oskavad täpselt öelda, mis päriselt toimib.

Koka sõnul alahinnatakse sageli nii mööbli tegelikke mõõtmeid kui ka valguse vajadust. Need pealtnäha vähetähtsad aspektid mõjutavad otseselt nii töötajate heaolu kui ka töö tulemuslikkust. Inimesest lähtuv ruumiplaneerimine aitab vältida kulukaid parandusi tulevikus. „Suurem laud ei tähenda automaatselt paremat töökohta – inimesed vajavad erinevaid tsoone ja läbimõeldud valgustust, et end hästi tunda,“ selgitas Kokk. Tema sõnul peaks valgus ja ruum olema jagatud võrdselt.

Sensorid, automaatika ja tehisintellekt muudavad tööruumid üha targemaks - hoone jälgib õhukvaliteeti, müra ja kasutusmustreid ning kohandab end vastavalt. Probleem pole tehnoloogia puudumises, vaid selles, et kasutajad ei suuda sageli kõiki funktsioone jõukohaselt omaks võtta. Kokk hoiatab siiski, et hoone võib olla kasutajast targem. „Tehnoloogiad on olemas, aga sageli käivad need inimestele üle jõu,“ ütles ta. „Õpime alles nende lahendustega koos elama.“ Just seetõttu on Neutra strateegiline fookus „nähtamatu tehnoloogia“ – lahendused, mis töötavad taustal, ilma et kasutaja peaks midagi seadistama või mõistma. Tark äripind ei tohiks nõuda IT-kraadi, vaid peab andma inimestele parema tööpäeva ilma ühegi lisatoiminguta. Hea tehnoloogia on see, mida ei märgata. Kontor, kus süsteemid reageerivad ise ja keskkond toimib intuitiivselt, toetab ka päriselt produktiivsust – ilma, et keegi peaks mõtlema, mis seda kõike käigus hoiab.

Tark hoone ei tee bürood automaatselt paremaks – see eeldab teadlikku juhtimist, oskust ühendada tehnoloogia, inimlikud vajadused ja ettevõtte eesmärgid ühtseks tervikuks.

Eesti kontorite kvaliteet on Põhjamaade tasemel – meil on tugev disainikultuur, rohelised sertifikaadid ja arhitektid, kes loovad tipptasemel töökeskkondi. „Kui me konkureerime töötajate pärast Põhjamaade ettevõtetega, ei saa me lati hoidmist endale madalamale lasta,“ ütles Kolde. Hea büroo ei ole enam luksus, mida ettevõte endale lubab, vaid strateegiline investeering – inimestesse, kultuuri ja ettevõtte tulevikku. Kodus võib küll tööd teha ja see on kahtlemata oluline hübriidtöö puhul, aga see peaks olema mõistlikus tasakaalus füüsilise kontoriga ning ettevõtteid ehitatakse ikka seal, kus inimesed päriselt kokku saavad.

Fahle linnakus elu keeb, kuid ka vabad üüripinnad on huvilistele saadaval: