Kommunikatsiooniekspert ja Levila kaasasutaja Daniel Vaarik rõhutab, et kriisi ei saa kunagi täielikult ette näha, küll aga saab end selleks ette valmistada.

- Kommunikatsiooniekspert ja Levila kaasasutaja Daniel Vaarik rõhutab, et kriisi ei saa kunagi täielikult ette näha, küll aga saab end selleks ette valmistada.
- Foto: Raul Mee
"Kriisiks tuleb hakata valmistuma juba täna – mitte siis, kui katus juba põleb,“ ütleb ta.
Äripäeva raadio uue saatesarja “Kriisiplaan” avasaates räägib Vaarik, mis eristab tavalist kommunikatsiooni kriisikommunikatsioonist, miks on kriis alati seotud väärtustega ning miks ajafaktor võib muuta ühe otsuse kas eeskujulikuks või täielikuks läbikukkumiseks.
Juttu tuleb Vaariku kogemustest valitsuse kriisikommunikatsiooni juhtimisel, Vene ohust läbi aastate, COVIDi aja õppetundidest, aga ka sellest, kuidas ühiskonna väike usaldus avaliku võimu suhtes teeb meid vastase infooperatsioonidele haavatavaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaarik jagab praktilisi ideid, kuidas organisatsioonid saavad end kriisideks valmis seada ning kuidas seni varjus püsinud inimesest võib saada kriisis usaldusväärne kõneisik.
Tegemist on uue saatesarjaga, mis läheb eetrisse kord kuus. Järgmine "Kriisiplaan" on eetris jaanuaris. Sarja toetab Eesti Meediaettevõtete Liit.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Kommunikatsioonikriisiks tuleb hakata valmistuma juba täna
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue saatesarja avasaade
Seakatku kriis näitas, kui kiiresti tekib Eestis infolõhe ja kui keeruline on sotsiaalmeedias levivate müütidega võidelda.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.