Kriis, mis levis kiiremini kui viirus

Tänavune Aafrika seakatku puhang tõi välja ebamugava tõsiasja: kui majandusele valusa mõjuga kriis paiskab avalikkuse ette keerulise teema, siis ametlik kommunikatsioon ei jõua sotsiaalmeedias levivate lugudega sammu pidada. Äripäeva raadio saates „Müüt või tõde?“ analüüsisid kriisi kulgu põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsioonijuht Hanna Turetski-Toomik ning maakonnalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre.

Kärstna Nurme farmi ümber puhkenud konflikt – kus protestijad püüdsid sigade hukkamist takistada – ei olnud ametkondade jaoks lihtsalt kommunikatsiooniprobleem. Turetski-Toomiku sõnul oli üllatav just see, kui kiiresti kujunes kohaliku juhtumi ümber poliitiline ja emotsionaalselt laetud surve. „Üleskutsed grillima tulid esialgu naljatoonil, kuid muutusid tundidega massiürituseks, kuhu olid selgelt segatud ka poliitilised motiivid,“ ütles ta.

Ajakirjanduse vaates eristus see kriis varasematest seakatkupuhangutest. Kui 2015. aastal olid protsessid pigem tehnilised ja etteaimatavad, siis tänavu tuli Väre sõnul arvestada infooperatsioonile sarnaneva olukorraga. „Mitmed väited olid esitatud küsimuste vormis – justkui ei levita valeinfot, aga annavad edasi kahtluse, et riik varjab midagi,“ märkis ta.

Kõige visamalt püsis müüt, et terved sead hukati “Brüsseli käsul”. Väre hinnangul jäi ametlik põhjendus algfaasis liiga ametlikuks ja ebapiisavalt selgitavaks. „Jäädi ütlema, et reeglid on ühtsed, ekspordiõigus on ohus. Aga inimesed tahtsid vastust küsimusele: miks üldse ei saa nakatunud farmi liha toiduna kasutada?“ ütles ta.

Turetski tunnistas, et just selles osas oli selgitusi liiga vähe. „Meil ei olnud ressurssi reageerida igale sotsiaalmeedia postitusele. Keskendusime sellele, et ajakirjanikel oleks faktid,“ sõnas ta. Tema sõnul oli traditsioonilise meedia roll oluline – tasakaalukas kajastus aitas maandada pingeid, mis oleksid muidu paisunud märksa suuremaks.

Eksperdid nõustusid, et kriisi üks suuremaid õppetunde on vajadus varasemaks, avatumaks ja selgemaks selgitustööks. Eriti olukorras, kus valeinformatsiooni jagavad nutikalt sõnastatud postitused ning proteste kasutavad ära poliitilised huvirühmad. „Uus reaalsus on see, et kriisis ei piisa enam ainult faktidest – vaja on selgitada ka faktide tausta,“ sõnastas Väre.

Äripäeva raadio uus saatesari „Müüt või tõde?“ analüüsib ettevõtluse, maksude, julgeoleku ja muudel ühiskonda puudutavatel teemadel sotsiaalmeedias ja avalikus ruumis levivaid väiteid, kuulujutte ja arvamusavaldusi. Sarja toetab Meedialiit ning sarja järgmine saade on eetris jaanuaris.