Krimelte juht Jaan Puusaag usub, et see
ettevõtlusseire, mida Arengufond teinud on, on hädavajalik, et saaks üldse
mingit moodi protsessi süsteemselt suunata.
"Arengufond on olnud läbi aegade ainuke riiklik üksus, kes on minu kui ettevõtjaga dialoogi pidanud ja arvamust küsinud," märkis Puusaag. "Oleks kahju, kui see töö oleks maha visatud."
Puusaag ei arva, et Arengufond peaks tegelema investeeringutega, sest selleks on teisi struktuure. Väikese innovatsioonifirma toetamine tundub talle ressursiraiskamine.
"Innovatsioon ei saa tekkida tühjalt kohalt. Üks asi on mingi toode välja mõelda, teine asi on viia see turule," rõhutas ettevõtja. "Ilma olulise turujõuta on raske loota, et kulutatud ressurss ennast tasub soovitud määral. Efektiivsem on toetada juba turujõuga firmade arendustegevust."
Artikkel jätkub pärast reklaami
See, millistes ruumides nad parajasti asuvad, on tehniline küsimus, mitte sisuline, lisas Puusaag.
Seotud lood
Ettevõtja Viljar Jaamu hinnangul peaks
Arengufond keskenduma oma tegelikule eesmärgile ehk osalema kõrge
riskiga projektides.
Riskikapitalisti ja MTVP
juhtivpartneri Allan Martinsoni sõnul peab Arengufond oma tegevust jätkama,
sest see peab kaasa aitama Eesti majanduse struktuuri muutumisele.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi
direktori Erik Puura sõnul peaks Arengufond oma tegevust jätkama vaatamata
tugevale kriitikale.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.