Riskikapitalisti ja MTVP
juhtivpartneri Allan Martinsoni sõnul peab Arengufond oma tegevust jätkama,
sest see peab kaasa aitama Eesti majanduse struktuuri muutumisele.
„Ma arvan, et Arengufond peaks jätkama,“ vastas Martinson Äripäeva päevaküsimusele tuues põhjenduseks selle, et riskikapitali investeeringute käivitamine võtabki palju aega.
„Need põhjused, miks Arengufond loodi, on praegu veelgi aktuaalsemad,“ leidis Martinson ja lisas, et Arengufondi tegevus peab kaasa aitama Eesti majanduse struktuuri muutumisele.
Martinsoni meelest pidi Arengufondi looma juba viis aastat tagasi. Ta leiab, et Arengufondi tööd muudaks efektiivsemaks, kui Arengufond ise ei investeeriks, vaid jagaks konkursi korras need vahendid erafondidele. „Seda teed on läinud Läti ja Leedu,“ lisas Martinson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Martinsoni arvates võtab riskikapitali investeeringute käimalükkamine palju aega ja tema hinnangul oleks rumal tegu praegu Arengufond kinni panna. „Tuleb läbi mõelda selle asutuse struktuur,“ sõnas ta.
Seotud lood
Arengufond koos Ambient Sound Investmentsi
(ASI) ja Raivo Heinaga investeeris rahvusvahelisse lemmikloomaomanike
suhtlusportaalide arendajasse 7,5 miljonit krooni.
Krimelte juht Jaan Puusaag usub, et see
ettevõtlusseire, mida Arengufond teinud on, on hädavajalik, et saaks üldse
mingit moodi protsessi süsteemselt suunata.
Ettevõtja Viljar Jaamu hinnangul peaks
Arengufond keskenduma oma tegelikule eesmärgile ehk osalema kõrge
riskiga projektides.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi
direktori Erik Puura sõnul peaks Arengufond oma tegevust jätkama vaatamata
tugevale kriitikale.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.