Majandusminister Juhan Parts tunnistas
tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti elektrituru avanemisega 2013 võib
kaasneda tugev hinnahüpe.
Praegu on Eesti elektrienergia hind üks odavamaid Euroopas ja ehkki Parts lubas, et riik püüab elektrienergia taskukohast hinda säilitada, pole välistatud, et siinse energiasüsteemi ühendamisel Põhjala ning Balti riikidega hind siiski hüppeliselt tõuseb.
Hinnatõus võib tuleneda ainuüksi sellest, et Eesti energiasüsteem vajab naabritega ühendamiseks suuri investeeringuid. Riiklik energeetikakava näeb ette, et 10 aasta jooksul investeeritakse 100 miljardit krooni. Sellest summast tuleb riigilt 30-35 miljardit, ülejäänud aga erasektorist.
"On palju investeeringuid, mida peame nui neljaks tegema," rääkis Parts, "eelkõige Narva elektrijaamas. Põlevkivienergeetika kindlasti jääb, ehkki kohalikud legendid räägivad, et valitsus on otsustanud selle juba järgmisel nädalal likvideerida."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Parts märkis samas, et ei usu Eesti energiasüsteemi kiiret ühendamist Kesk-Euroopa energiasüsteemidega. Nord Pooli hinnad on aeg-ajalt aga isegi odavamad, kui Eestis riiklikult kehtestatud elektrienergia hind.
Parts ütles, et hetkel pole veel selge, kuidas toimetada, et ühelgi ettevõttel ei tekiks soovi ega võimalust süsteemide ühendamise aegu turult suurt raha välja võtta ja elektri hinda mõnele muule turuhinnale viidates kahekordseks tõsta.
Seotud lood
Elektrituru avamine ja Ignalina elektrijaama sulgemine toob kaasa elektrienergia hinnatõusu, kuna ühelt poolt väheneb kohalik elektrienergia pakkumine ja teisalt saab turule siseneda üldjuhul kallim Põhjamaade elektrienergia, kirjutab Swedbank oma värskes Balti energiaülevaates.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks
energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavad, mis näevad ette põlevkivist
elektri tootmise olulise vähendamise ning muude energiaallikate osakaalu
suurendamise. Samuti võetakse suund Eestisse oma tuumajaama rajamiseks aastaks
2023.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.