Swed: elektrituru avamine toob kaasa hinnatõusu

Hinnatõusu ulatust on Swedbanki hinnangul aga hetkel raske prognoosida. „Kui majapidamistele müüdava elektrienergia hind on ja jääb regulaatori otsustada (arvestades kehtestatud reegleid), siis vabaturul kujunev hind hulgitarbijaile ja suurtarbijaile (ettevõtted) on raskemini ennustatav."

Panga analüüsi kohaselt on Põhjamaade elektribörsi Nord Pooli hinnadünaamikat jälgides üpris tõenäoline, et teatud ajaperioodidel tõuseb Baltikumis avaturu elektrihind mõnevõrra praegusest kõrgemaks, samas võib tulla ette perioode, mil elektri hind on madalam praegusest.  Hinnalanguse, mida võiks eeldada Venemaa odava elektri impordist, hoiab ära turu suletus ja piiratus Vene tarnijatele, seda eelkõige Leedus. Eesti ja Läti puhul on Venemaa-poolse hinnasurve tugevust hetkel keeruline hinnata, ilmselt sõltub see mingil määral ka turuhõivamise soovidest.

Elektrienergia hinda mõjutavad ka CO2 kvootide süsteemis toimuvad muutused 2013. aastal, mille tulemusena läheb igale riigile eraldatud kvoot müügiks oksjonil, kus võivad osaleda kõik ELi ettevõtted. See tähendab, et suure tõenäosusega tõuseb elektrienergia hind.

Lisaks tuleb Swedbanki analüüsi kohaselt arvestada ka energiahindu mõjutavate maksude kasvuga.

Viimastel aastatel on korduvalt tõstetud kütuste aktsiisimäärasid, kehtestatud aktsiisid elektrienergiale ning maagaasile, tõusnud on keskkonnatasud. Pole mingit põhjust arvata, et sellised arengud lõppevad 2010. aastaga. Ühelt poolt on maksutasemed Baltikumis suhteliselt tagasihoidlikud ning ei kajasta kõiki negatiivseid kõrvalmõjusid, mis energiakasutamisega kaasnevad. Teisalt on nendega seotud maksude, eriti aktsiiside, kogumine lihtne ning juhul, kui varimajandustegevus on piisavalt ohjatud, tagab nende tõstmine ka maksutulude kasvu.

Eurostati andmeil on elektrienergia hind kodu- ja tööstustarbijatele Euroopa Liidus hetkel Eestist odavaim vaid Bulgaarias.