Eestisse tuleb aastaks 2023 tuumajaam

"Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ ja „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade järgi tuleb tulevikus kasutada rohkem erinevaid energiaallikaid - kui praegu toodetakse Eestis 60% energiast põlevkivist, siis 15 aasta pärast peaks põlevkivi osakaal jääma alla 30%, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Suurendada tuleb teiste energiaallikate osakaalu, tuuleenergia, tuumaenergia, samuti puidu, gaasi ja vedelkütuste kasutamine peaks iga nimetatud energialiigi puhul moodustama energiatarbimisest tulevikus alla 20%.

Elektrimajanduse arengukava näeb ette Eesti elektritootmise ümberehitamist 10-15 aasta jooksul. Selleks tuleb 2014. aastaks laiendada elektri- ja soojuse koostootmist olemasolevalt 200 MW-lt 300 MW-ni ning 2015. aasta lõpuks renoveerida täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega kuni 600 MW. Samuti tuleb suurendada tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega.

Kuna päevakorda on tõusnud maagaasi varustuskindlus ning sellest tulenevalt riikide energiajulgeolek, on oluline ühendada Eesti ülejäänud Euroopa Liidu elektri- ja maagaasi siseturuga. Lisaks 2006. aasta lõpus Eesti ja Soome vahel valminud Estlink elektrikaablile tuleb hiljemalt 2018. aastaks ehitada ka Estlink 2, samuti on Leedu-Poola ning Balti- Rootsi ühenduste rajamine varustuskindluse suurendamiseks Eesti elektrisüsteemile vajalikud projektid.

Energiamajanduse arengukava näeb ette ka nn energiaagentuuri rajamise, mille eesmärk on riigi energiapoliitika tõhusam rakendamine ja maakondliku ning kohalike omavalitsuste energiapoliitika koordineerimine, samuti energiasektori trendide ja energiaturgude muutuste analüüsimine ning heitmekvoodi oksjonite korraldamine.

Arengukavades ette nähtud tegevusi rahastatakse riigieelarvest ja energiaettevõtete eelarvest. Energiamajanduse arengukavas kavandatud tegevusteks kulub riigil umbes 32 miljardit krooni aastani 2020 ning elektrimajanduse arengukava tegevusteks umbes 17,5 miljardi krooni aastani 2018. Koos erakapitali ja laenukapitali kaasamisega kulub kogu energiamajanduse arengukava elluviimiseks järgmise 15 aasta jooksul üle 100 miljardi krooni.