Einer rääkis, et isegi uued sõiduautod soovitakse kohe ümber teha veoautodeks, kuigi neil on ELi kinnitus tehtud sõiduautona. „Seal on omad tingimused, mis tuleb täita. Me lihtsalt tunnetame seda survet, et neid tingimusi ei taheta täita, aga tahetakse kangesti kategooriat muuta,“ selgitas ta, kui ARK varem sellega nii väga kokku ei puutunud.
Kas ja kuidas ARK takistab, et sõiduautosid ei ehitataks kaubikuteks ümber? „Meil on olemas tehnilist laadi tingimused, millal saab autot ümber ehitada. Meil on ka õigus küsida valmistajatehase käest, kas üldse ühele või teisele autole ja millistel tingimustel on võimalik kinnitada vaheseina jne. Sellest põhjendusest ei piisa, kui öeldakse, et ma ei pane sinna taha kaupa, vaid ainult käekoti,“ rääkis Einer.
Selle teemaga on ARK Eineri sõnul tegelenud koos maksu- ja tolliametiga, kellega on mõned nõupidamised maha peetud. „Oleme ka korraldamas automüüjatele ühte nõupidamist, et neid asju selgitada ja täpsustada,“ kõneles ta. Ma tean, et maksu- ja tolliamet ka tegeleb ja tahab seda infot natuke levitada, sest mis nad täna teevad, ei aita neid mitte millegagi eriti, lisas Einer.
„Varem saime vastavalt tehnilisele määrusele sõiduautosid kaubikuteks ümber ehitada, praegu aga mitte,“ kinnitas sõiduautodele ja bussidele ümberehitustöid tegeva Bennetti omanik ja juht Arvi Eidisk. Suusõnaliselt on öeldud, et ei saa, aga konkreetseid juhiseid ei ole, miks ei saa, lisas ta.
„Klient oma ümberehituse taotluses ei pea ju ametnikule põhjendama, kas ta veab leiba või rauda,“ rääkis Eidisk, kas ta on selgitanud sõiduauto ümberehitamise vajadust. „Selleks on ju tehnilised tingimused, millele kaubik peab vastama, ega me ei saa sinna midagi kipsist ehitada. Me teeme tööd Eesti määruste järgi.“
„Lihtsalt ootame,“ vastas Eidisk küsimusele, kas nad on loobunud kaubikute ümberehitamisest. Käibele see Eidiski sõnul mõju ei avalda. „Ehitamine ei ole massiline nagu rotiparv,“ märkis Eidisk.