ARK on täheldanud, et uuest aastast on
märgatavalt tõusnud sõiduautode ümberehitamine kaubikuteks, mistõttu on
järelvalvet tugevdatud, rääkis ARKi direktori asetäitja tehno- ja
registreerimise alal Rein Einer.
„Meie siit hindame, et sõiduautode kaubikuks ümberehitamine on seotud uuest aastast erisoodustusmaksu määra tõusuga,“ nentis Einer märgatavat kasvu. „Taotlused, mida me saame, ei ole pigem selle mõttega, et teha endale veoauto, millega kaupa vedada, vaid pigem üritatakse mitte midagi tehes kategooriat muuta.“
„Mis eelmise aastaga on muutunud, siis ilmselt see, et oleme hakanud tugevamalt kontrollima, mida müüakse ja mida maaletoojad asjast teavad,“ märkis Einer. Tema sõnul on ARKil kaks aastat juba ametlikud lepingud maaletoojatega, kes teevad ise ülevaatused ja annavad kinnituse, et sõiduk vastab kõigile kehtivatele nõuetele.
„Nähes, et see asi päris hästi ei tööta, oleme tugevdanud järelvalvet. Me siiski tahame näha, mida nad müüvad ja kuidas müüvad,“ rõhutas Einer. Kui kogu aeg on ehitatud ringi, aga siis tõesti selle mõttega, et kasutada suuremat kaubaruumi, siis parimad näited praegu on, kui sedaankerega autost üritatakse kaubikut ehitada, tõi ta välja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Einer rääkis, et isegi uued sõiduautod soovitakse kohe ümber teha veoautodeks, kuigi neil on ELi kinnitus tehtud sõiduautona. „Seal on omad tingimused, mis tuleb täita. Me lihtsalt tunnetame seda survet, et neid tingimusi ei taheta täita, aga tahetakse kangesti kategooriat muuta,“ selgitas ta, kui ARK varem sellega nii väga kokku ei puutunud.
Kas ja kuidas ARK takistab, et sõiduautosid ei ehitataks kaubikuteks ümber? „Meil on olemas tehnilist laadi tingimused, millal saab autot ümber ehitada. Meil on ka õigus küsida valmistajatehase käest, kas üldse ühele või teisele autole ja millistel tingimustel on võimalik kinnitada vaheseina jne. Sellest põhjendusest ei piisa, kui öeldakse, et ma ei pane sinna taha kaupa, vaid ainult käekoti,“ rääkis Einer.
Selle teemaga on ARK Eineri sõnul tegelenud koos maksu- ja tolliametiga, kellega on mõned nõupidamised maha peetud. „Oleme ka korraldamas automüüjatele ühte nõupidamist, et neid asju selgitada ja täpsustada,“ kõneles ta. Ma tean, et maksu- ja tolliamet ka tegeleb ja tahab seda infot natuke levitada, sest mis nad täna teevad, ei aita neid mitte millegagi eriti, lisas Einer.
„Varem saime vastavalt tehnilisele määrusele sõiduautosid kaubikuteks ümber ehitada, praegu aga mitte,“ kinnitas sõiduautodele ja bussidele ümberehitustöid tegeva Bennetti omanik ja juht Arvi Eidisk. Suusõnaliselt on öeldud, et ei saa, aga konkreetseid juhiseid ei ole, miks ei saa, lisas ta.
„Klient oma ümberehituse taotluses ei pea ju ametnikule põhjendama, kas ta veab leiba või rauda,“ rääkis Eidisk, kas ta on selgitanud sõiduauto ümberehitamise vajadust. „Selleks on ju tehnilised tingimused, millele kaubik peab vastama, ega me ei saa sinna midagi kipsist ehitada. Me teeme tööd Eesti määruste järgi.“
„Lihtsalt ootame,“ vastas Eidisk küsimusele, kas nad on loobunud kaubikute ümberehitamisest. Käibele see Eidiski sõnul mõju ei avalda. „Ehitamine ei ole massiline nagu rotiparv,“ märkis Eidisk.
Seotud lood
Oleme oluliselt vähendanud
autoparki, samuti kütuse limiite ning kokkuhoid on olnud
märkimisväärne, märkis Ajakirjade Kirjastuse juhatuse esimees Mart Luik.
Tööriistade ja kinnitustarvikute
hulgimüügiga tegeleva ASi Würthi juhatuse esimees Lauri Luks ütles, et maksukulu
vähendamiseks on nad hakanud sõiduautode asemel soetama kaubikuid, aga ARK ei
võimalda enam selliseid sõiduautosid ümber ehitada, mis mullu veel lubatud olid.
Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna
juhataja Egon Veermäe selgitas, et sõiduauto ümberregistreerimine kaubikuks ei
muuda maksukohustuse tekkimist olukorras, kus sõidukit kasutatakse ettevõtlusega
mitteseotud tegevuseks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.