Rubla on kukkunud allapoole taset, mil ta
oli 1998. aasta kriisi ajal, pärast kuuendat devalveerimist seitsme päeva
jooksul, kirjutab Bloomberg.
Venemaa keskpanga järjekordne devalveerimine lükkas valuuta tasemele 33,0455 rubla dollari vastu. Sel aastal on Vene valuuta kaotanud juba 7,3 protsenti ning alates augustist 29 protsenti oma väärtusest.
Keskpank ei taha kohe vajalikku osa devalveerida, vaid eelistab seda teha väikeste juppidena, et vältida valuuta järske kõikumisi, sest kogemus 1998. aastast on veel liiga valusalt meeles.
Toona vähenes rubla väärtus dollari vastu 71 protsenti, mis põhjustas investorite ummisjalu väljajooksu riigist ning hoiustajate raha väljavõtmise deposiitidelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates möödunud aasta augustist on investorid kukkunud naftahindade, Gruusia sõja ja gaasitarneprobleemide tõttu Venemaalt välja võtnud 245 miljardit dollarit.
„Hirm järgmise devalveerimise ees tähendab, et keegi ei taha enam rublasid osta,“ sõnas Danske Banki analüütik Lars Rasmussen ning lisas, et rubla paistab naftahinnalanguse tõttu olevat aina enam ja enam ülehinnatud.
Täna alandas Danske Bank rubla prognoosi ning näeb ette valuuta väärtuse langetamist valuutakorvi vastu veel 15 protsendi ulatuses järgmise kolme kuu jooksul.
Seotud lood
Venemaa peab võtma kasutusele täiendavalt
40 miljardit dollarit pangasüsteemi toetamiseks, vahendas Vene infoagentuur RIA
Novosti Vene rahandusminister Aleksei Kudrini sõnu.
Venemaa jätkab rubla vaikset devalveerimist
ning alandas oma raha väärtust dollari ja euro vastu juba kolmandat korda nelja
päeva jooksul, kirjutab Bloomberg.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.