SAS on viimasel ajal mitu korda andnud
Estonian Airile lühiajalist laenu, et ettevõte saaks töötajatele palka
maksta, kütust osta ja lennukeid hooldada. SASi laenuabita oleks Eesti
rahvuslik lennukompanii juba pankrotis.
SAS, kel on Estonian Airis 49%-line osalus, on firmale korduvalt lühiajalisi, igakuiseid eurolaene andnud. Ühekordsed rahasüstid on küündinud paari miljoni euroni. Lähiajal laekub SASist järjekordne laenuraha, ligikaudu kaks miljonit eurot, kirjeldab majandusministeeriumi kantsler Marika Priske rahvusliku lennukompanii tänast argipäeva.
Põhjus, miks Estonian Air emafirmalt tuge peab otsima, peitub käibevahendite nappuses. Nimelt kulusid need suuresti kolme tuttuue Bombardieri esimeseks sissemakseks, mistõttu tekkiski vajadus täiendava käiberaha järele.
Praegu on Estonian Airi juhatuse ja nõukogu peamine ülesanne hoida ettevõte elus ja tegeleda igapäevaste probleemidega. Lennufirma juhtkond loodab, et kevadel, uute lennukite tulekuga pöördub igakuine rahavoog positiivseks ja firma suudab tegutseda ka SASi rahaabita.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Estonian Airi viimase aja käekäigust loe lähemalt homsest Äripäevast!
Seotud lood
Täna väga halvad majandustulemused
avalikustanud Skandinaavia lennukompanii SAS palub omanikelt juurde 6 miljardit
Rootsi krooni.
SASi kõnelused osaluse suurendamise üle
Estonian Airis võivad samahästi lõppeda sellega, et SAS hoopis ise oma osaluse
ära müüb, ütles Skandinaavia lennufirma investorsuhete juht Sture Stølen täna
Rootsi majanduslehele Dagens Industri.
Ajal, kui peaminister Andrus Ansip soovib
SASiga Estonian Airi arengusuundade üle läbi rääkida, on rahvuslik lennukompanii
pidanud laenu võtma, et Bombardierile kolme kevadel liinile tuleva lennuki eest
esimene osamakse tasuda.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul seisab
Estonian Airis enamusosalust omavale SASile saadetud kirjas kinnitus, et Eesti
riik on avatud läbirääkimisteks ning ootab nende konkreetseid müügi- või
ostupakkumisi.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.