Eesti abilaen Lätile, mis on osa läinud
aasta lõpul IMFi eestvedamisel kokku pandud 7,5 miljardi euro suurusest
abipaketist, on kavandatud 2010. a teise poolaastasse.
„Jah, teema on endiselt aktuaalne ja meie osalemisega umbes 100 mln euro ulatuses on rahvusvahelises finantspaketis jätkuvalt arvestatud,“ kinnitas peaministri nõunik Aare Järvan küsimuse peale, kas Eesti abi Lätile on meie enda tulude kehvas seisus jätkuvalt aktuaalne.
Küll aga on laenu andmine nihkunud edasi tulevasse aastasse. Kui eelmise aasta lõpus oli päevakorral plaan, et Eesti antav laen oleks lühiajaline ja võetaks kasutusele juba 2009. aasta alguses, siis „õnneks osutusid jõulude paiku IMFilt laekunud summad Lätile täiesti piisavateks ja hetkel neil täiendavate vahendite vajadust ei ole,“ ütles Järvan.
Järvani sõnul on Eesti võimalik laenuandmine kavandatud praegu 2010. aasta teise poolaastasse. Sarnaselt Põhjamaadega oleme vajadusel valmis Lätile antava laenu finantseerimiseks ka ise laenu võtma, ütles Järvan.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) võib
Lätile anda laenu umbes 3,5-protsendilise intressimääraga, millest osa makstakse
välja juba selle aasta jooksul.
IMFis Ida-ja Kesk-Euroopa regiooni eest
vastutav Christoph Rosenberg, kes pani kokku ka Ungari ja Läti abilaenu paketi,
usub, et valuutafond saab sellest piirkonnast tänavu kliente juurde.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.