IMF saab Ida-Euroopast veel „kliente“, Läti lahendus õige

„Olen veendunud, et neid riike saab olema rohkem,“ ütles ta Rootsi päevalehele Svenska Dagbladet antud intervjuus. „Algul muidugi ütlevad kõik, et ei,ei ei, meie abi ei vaja,“ jätkas ta.

Rosenberg on Ida-Euroopa riike hoiatanud ülekuumenemise eest juba 2005. aastast saadik. „Juba neli aastat on IMF hoiatanud, et õli tulle ei valataks – aga „pidu“ oli liiga tore. Poliitiliselt oli raske ka maksusüsteemi muuta,“ ütles ta.

Nüüd kuulatakse IMFi juba tähelepanelikumalt.

Balti riikides on IMF teinud väga tihedat koostööd Rootsi valitsusega, mis teatavasti kostis selle eest, et Läti latti ei devalveeritaks. Üldiselt on ülehinnatud valuuta ja ülelaenamise arstimiseks kaks valikut: devalveerimine või järsud palgakärped ja avaliku sektori kulude järsk piiramine. Rosenberg on veendunud, et tehti õige otsus.

Balti regiooni käekäik on väga tähtis nii Rootsi pankade kui nende turuväärtuse seisukohast. Kardeti, et lati devalveerimise korral, mis võinuks nakatada ka piirkonna teiste riikide valuutasid, oleks Rootsi pankadele enda finantseerimine veel keerulisemaks muutunud. Ka Rootsi riigi abipakett pankade toetuseks oleks ilmselt oluliselt paisunud, kirjutas leht.

Rosenberg ütles, et üks osa kokkuleppest oli, et Rootsi pangad lubaksid selgesõnaliselt säilitada sama laenumahu kui 2008. a novembris. „Me ei taha, et nad käituksid nagu Jaapani pangad Aasia kriisis ja turult lahkuks,“ ütles Rosenberg. Samuti on oluline, et pangad hoolitseks ka oma tütarpankade rahavajaduse eest kriisist haaratud riikides.

Rosenberg usub, et laenukahjumid tulevad väga suured ja valitsused ei saa siin midagi teha. „See saab olema U-kujuline mitte V-kujuline graafik. Kui valuutakurss jääb muutmata, peab kohanemine toimuma SKP languse või väga aeglase kasvu kaudu. See tähendab, et ettevõtted lähevad pankrotti ja inimestel saab olema raske oma laene tagasi maksta,“ ütles Rosenberg.