Sisemajanduse koguprodukt 2008. aasta
kolmandas kvartalis vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,5%, teatas
Statistikaamet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes II kvartaliga võrreldes 0,9%.
III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga mõjutas SKP-d oluliselt 9,5% vähenenud sisemajanduse nõudlus. Nõudluse peamiste komponentide, eratarbimiskulutuste ja kapitaliinvesteeringute, vähenemine kiirenes vastavalt -3,5%-ni ja -6%-ni. Eratarbimiskulutused vähenesid enamikus kulugruppides, v.a kulutused eluasemele, tervishoiule, haridusele ja vabale ajale. Kapitali kogumahutus põhivarasse (investeeringud miinus müük) vähenes kõige enam kodumajapidamiste sektoris, kus peamiselt vähenesid investeeringud eluasemesse.
Ettevõtete sektoris vähenes kapitali kogumahutus põhivarasse 3%, peamiselt hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse ja laonduse tegevusalal. Valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas aeglustuvas tempos 6%. Investeeringud olid suunatud peamiselt ehitusse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänavu I kvartalis oli majanduskasv 0,2% ja II kvartalis -1,1%.
Seotud lood
Kui palju oled viimasel ajal kuulnud
halamist majanduse jahtumise ja olukorra kriitilisuse üle? Ilmselgelt liiga
palju! Selle asemel, et käed rüpes istuda ja mugavalt vooluga kaasa minna, võta
kordki elus midagi ette ja ole erinev.
Eestlased ei võta asju nii dramaatiliselt
kui heaoluühiskonnaga harjunud rootslased. See väljendub kujukalt ka praeguses
majanduskriisis, kirjutas Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik
Postimehes.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et
Eesti riik võib laenata 5 mld krooni või 2 protsenti SKPst, et katta
investeerimisvajadus, mis on tekkinud dekaadi kõige suurema majanduslanguse
ajal.
Ettevõtjad usuvad, et põhi ei ole veel käes
ja et SKP jätkab langemist. Kolmanda kvartali 3,5-protsendine langus oli nende
hinnangul ootuspärane.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.