Padar: Eesti võib 5 mld krooni laenu võtta

Järgmise aasta algul otsustab Eesti riik, kas vaadata rahalise abi saamiseks välisturgudele või selliste finantsinstitutsioonide poole, kus Eesti on osanik, nagu Euroopa Investeerimispangas (European Investment Bank – EIB). Seda juhul, kui reservide kasutuselevõtt ei peaks osutuma võimalikuks, vahendas Bloomberg Padari eile hilisõhtust intervjuud.

„Laenata ei ole lihtne, kuna investorid on umbusklikud,“ möönis rahandusminister, põhjendades, miks Eesti võib pöörduda just EIB või sarnaste institutsioonide poole. „Meil ei ole olnud ühtegi põhjust küsida IMFilt abi, samuti ei ole seda praegu,“ kinnitas Padar.

IMF, kes täna Tallinnasse nn tavapärasele vestlusele saabub, on väljastanud viimastel nädalatel enam kui 40 mld dollari ulatuses laene, et vähendada arenevate turgude stabiilsuse õõnestamisest tekkinud kriisi ja majanduslanguse mõju.

Eesti naaber Läti on olnud ELi ja IMFiga läbirääkimistes 5 mld euro abi saamiseks. Ukraina, Pakistan, Serbia ja Island on juba raha saanud, sama ajal kui Valgevene on palunud 2 mld dollarit ja Türgi on rahastamise osas kokku leppinud.

Koos majanduse aeglustumise ja tulude vähenemisega seisab Eesti silmitsi laiaulatusliku eelarve puudujäägiga, mis seab ohtu ka ELi 3protsendise (SKPst) eelarvekriteeriumi, mis võib edasi lükata euro kasutusele võtmise järgmise dekaadi alguses.

Balti riikide valitsused vähendavad vastumeelselt kulutusi, olles ise ELi väiksema SKPga riigid. Eesti, mis sel aastal võib esimest korda seitsme aasta jooksul jääda eelarvega defitsiiti, on puhvrisse pannud 7 mld krooni reserve, ütles Padar. „Ühtegi otsust ei ole tehtud selleks puhuks, kui SKP peaks 3,5 protsendi asemel 5 protsenti kokku tõmbuma tuleval aastal,“ nentis Padar.