Riigikogu liige Marko Mihkelson kirjutab
oma ajaveebis, et Vene impeeriumi ideoloogia taassünnis pole
tegelikult midagi üllatavat.
Mihkelson kirjutab, et Venemaa arenguid jälgivatele inimestele oli ammu teada, et Kremli tegevus eriti viimasel kaheksal aastal on olnud kõike muud kui riigi demokratiseerimine. Vastupidi. Alates president Putini võimuletulekust on enesekehtestamise selgrooks saanud autoritaarsele poliitilisele süsteemile tuginev impeeriumi ideoloogia.
Otse loomulikult on sellise ideoloogia või maailmanägemise vastandkujuks vaba demokraatlik maailm. Seepärast võime Venemaa agressiooni Gruusia vastu pidada impeeirumi ideoloogia jõuliseks kehtestamiseks.
Loomulikult ei sündinud see agressioon tühjalt kohalt. Nii sõjaliselt kui eriti ideoloogiliselt on seda juba aastaid ette valmistatud. Konkreetsemalt rääkides käivad selle alla nii Putini Müncheni kõne eelmise aasta veebruaris kui tema kurikuulus teejuhis: "Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof".
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
esimees Marko Mihkelson kinnitas, et Eesti välispoliitika põhiteljeks peab
lähiaastatel olema julgeoleku igakülgne kindlustamine.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.