Eesti väliskaubanduse puudujääk oli
mais viimase 21 kuu madalaim kuna vähenev majanduskasv ja kiirenev inflatsioon
vähendasid tarbijate nõudlust imporditud kauba järele.
Väliskaubandusdefitsiit, olles kõige laiemaks riigist sisse ja välja voolava raha mõõdikuks, vähenes 2,12 miljardi kroonini, olles aprillis 2,4 miljardit ja eelmise aasta mais 2,8 miljardit. Import kukkus aastaga 8%, mis on viimase kuue aasta suurim langus ja eksport langes 1%, mis on viimase 8 kuu suurim langus, kirjutas Bloomberg.
Kiirenev inflatsioon ja tarbijatepoolne vähenev nõudlus hoidis paigal Eesti kulutusi imporditud autodele, riietele ja majapidamistarvetele sellel aastal. Madalam tarbimine ja samale tasemele jäänud eksport viis majanduskasvu 0,1%ni esimeses kvartalis, mis oli Euroopa Liidu madalaim.
„Eksport on üsna nõrk aga import oli veel nõrgem, peegeldades sellega nõrka kodumaist nõudlust“, ütles Hansapanga peaanalüütik Maris Lauri.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kulutused imporditud autodele ja majapidamistarvetele langesid 0,4% esimese kvartalis võrreldes eelmise aastaga. Jaemüük, mis kasvas 2007. aasta märtsis rekordilised 23%, vähenes mais juba teist korda kolme kuu jooksl. Majanduskasv jäi peaaegu seisma esimeses kvartalis, aeglustudes aastaselt 0,1% peale eelmise aasta 10,1% võrreldes.
Seotud lood
Eesti ettevõtted tootsid 2007. aastal üle
12 000 gigavatt-tunni elektrit ehk neljandiku rohkem kui aasta varem. Tootmise
kasv tulenes ligi kolm korda suurenenud ekspordist.
Tänavu märtsis vähenes kaupade import 10%,
eksport kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes 2%, teatas statistikaamet.
Tänavu aprillis eksporditi kaupu
jooksevhindades 12,2 miljardi krooni eest, mis on viimase kümne aasta suurim
Eesti kaupade eksport, teatas Statistikaamet.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev
Kuum ütles aripaev.ee-le, et 12,4 miljardi krooni suurune ekspordikäive aprillis
on tema jaoks üllatus ning väga hea tulemus.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.