• OMX Baltic0,24%302,74
  • OMX Riga0,36%940,49
  • OMX Tallinn0,15%1 998,95
  • OMX Vilnius0,34%1 312,14
  • S&P 500−1,16%6 721,43
  • DOW 30−0,47%47 885,97
  • Nasdaq −1,81%22 693,32
  • FTSE 1000,18%9 792,05
  • Nikkei 225−1,03%49 001,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%93,63
  • OMX Baltic0,24%302,74
  • OMX Riga0,36%940,49
  • OMX Tallinn0,15%1 998,95
  • OMX Vilnius0,34%1 312,14
  • S&P 500−1,16%6 721,43
  • DOW 30−0,47%47 885,97
  • Nasdaq −1,81%22 693,32
  • FTSE 1000,18%9 792,05
  • Nikkei 225−1,03%49 001,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%93,63
  • 26.06.08, 10:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aprillis oli kümne aasta suurim eksport

Tänavu aprillis eksporditi kaupu jooksevhindades 12,2 miljardi krooni eest, mis on viimase kümne aasta suurim Eesti kaupade eksport, teatas Statistikaamet.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes nominaalne kaupade eksport 1,8 miljardit krooni ehk 18%.
Kaupu imporditi 15,8 miljardi krooni eest, mis oli eelmise aasta aprilliga võrreldes 0,2 miljardit krooni ehk 2% rohkem. Üheks impordi kasvutempo aeglustumise põhjuseks oli kahtlemata kaupade impordi vähenemine Venemaalt ligi miljardi krooni võrra (45%).
Nii ekspordis kui ka impordis olid aprillis esikohal masinad ja seadmed, mis moodustasid viiendiku mõlema kaubavoo käibest. Ekspordis suurenes nominaalselt kõige enam metalli ja metalltoodete ning masinate ja seadmete väljavedu (mõlemad 0,6 miljardi krooni võrra). Vähenes mineraalsete toodete ja transpordivahendite eksport.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaupade import vähenes enim puidu ja puittoodete osas (0,3 miljardi krooni võrra), tekitades selle kaubagrupi toodete kaubavahetusbilansis kõige suurema ülejäägi (0,7 miljardit krooni). Kõige rohkem suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete, masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete import.
Kaubavahetuse puudujääk oli aprillis 3,6 miljardit krooni. Puudujääk vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 1,6 miljardi krooni võrra, kuna kaupade ekspordi kasvutempo oli kiirem kui impordil.
Aprillis hõlmasid Euroopa Liidu (EL) riigid 69% ja SRÜ riigid 18% kogu ekspordist (eelmise aasta aprillis vastavalt 70% ja 11%). Eelmise aasta sama kuuga võrreldes suurenes kaupade eksport EL riikidesse 1,1 miljardi krooni võrra (15%), SRÜ riikidesse aga 0,3 miljardi krooni võrra (27%). Peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Venemaa.
Kaupade impordis hõlmasid EL riigid 82% ja SRÜ riigid 13% kogu impordist (eelmise aasta aprillis vastavalt 77% ja 16%). Import EL riikidest suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes üle miljardi krooni võrra (9%), samas import SRÜ riikidest vähenes 0,8 miljardit krooni ehk ligi kolmandiku. Kõige enam ehk 0,3 miljardi krooni võrra suurenes kaupade sissevedu Leedust. Peamised partnerriigid kaupade impordis olid Soome, Saksamaa ja Rootsi.

Seotud lood

Uudised
  • 16.07.08, 19:44
Eesti eksport nõrk, import veelgi nõrgem
Eesti väliskaubanduse puudujääk oli mais viimase 21 kuu madalaim kuna vähenev majanduskasv ja kiirenev inflatsioon vähendasid tarbijate nõudlust imporditud kauba järele.
Uudised
  • 16.06.08, 14:47
Leev Kuum: Eesti 12,4 miljardi kroonine eksport on väga hea tulemus
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum ütles aripaev.ee-le, et 12,4 miljardi krooni suurune ekspordikäive aprillis on tema jaoks üllatus ning väga hea tulemus.
Uudised
  • 04.08.08, 13:48
EAS toetab 130 miljoni krooniga eksporti
EAS avas täna ühisturunduse ja välismesside toetusprogrammid kuni aastani 2013, mis suurendavad Eesti ettevõtete ekspordivõimet välisturgudel. Euroopa regionaalarengu fondist kaasrahastatud toetus ulatub kokku 130 miljoni kroonini.
Uudised
  • 10.03.08, 10:34
Aasta lõpus langes nii eksport kui ka import
Lisaks majanduskasvu aeglustumisele on vähenenud ka Eesti kaubavahetus välismaailmaga, teatas statistikaamet.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.25, 09:22
Taastumise märke näitav tarbijakindlus toetab ka majanduse kasvu
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele