Aastal 2014 ei mahu Eesti tõenäoselt enam
riikide hulka, kes saab kopsakat abi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Raha äralangemise põhjus seisneb tõigas, et võrreldes euroliidu keskmisega on Eesti statistiliselt juba liiga rikas. Ühtekuuluvusfondi abi on määratud põhiliselt riikidele, kelle rahvuslik kogutoodang jääb alla 75 protsendi Euroopa Liidu keskmist taset, kirjutas Eesti Ekspress.
Rahandusministeeriumi välissuhete asekantsleri Kalle Killari sõnul on Eesti kogutoodangu tase juba praegu umbes 73-74 protsendi juures Euroopa Liidu keskmisest (Eurostati prognoos 2008. aasta kohta on siiski 71 protsenti - EE).
Üle 75 protsendi kerkib Eesti ilmselt lähiaastate jooksul - siin avaldab mõju näiteks ka Horvaatia tõenäoline liitumine, mis ELi keskmist alla kisub.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas rääkis europarlamendi saadik ¬Tunne Kelam (IRL) hiljuti Brüsselis ajakirjanikele, et Eesti ametnikud on juba teatanud Euroopa Liidu esindajaile, et Eesti võib üleminekulahenduse küsimisest ka loobuda, mispuhul Eesti ei soovi pärast ettenähtud piiri ületamist Ühtekuuluvusfondist enam üldse raha saada.
Seotud lood
Uuringufirma TNS Emor küsitluse kohaselt
püsib käesoleva aasta septembrikuu seisuga toetus Eesti kuulumisele Euroopa
Liitu stabiilselt kõrgel tasemel ning seda toetab 84 protsenti valimisealistest
Eesti kodanikest.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.