Rahandusministeerium saatis täna
kooskõlastusringile 2008. aasta lisaeelarve eelnõu projekti, teatas ministeerium
oma pressiteates.
Lähtudes muutunud majandusolukorrast, tekkis valitsussektori eelarve tasakaalu saavutamiseks vajadus täiendavalt kulusid kokku hoida ning saada lisatulusid 3,1 miljardi krooni ulatuses.
”Valitsus on võtnud eesmärgi hoida valitsussektori eelarve tasakaalus, mistõttu lisaeelarve koostamine oli vajalik ja mõistlik samm,” sõnas rahandusminister Ivari Padar.Lisaks eelpool nimetatud kulude kokkuhoiule sisaldab eelnõu projekt ka muutusi prognoositavates maksulaekumistes. Riigieelarve eelnõu projekti tulude kogumahtu vähendatakse 6,1 miljardi krooni võrra, millest peamise osa moodustab maksude, eelkõige käibemaksu plaanitust väiksem laekumine.Seoses tulude vähenemisega tuli 2008. aasta lisaeelarves kokku hoida ka kulusid. Sellest 2,2 miljardit krooni moodustab põhiseaduslike institutsioonide, riigikantselei ja ministeeriumide plaanitud kulude kokkuhoid ning 1 miljard krooni tuludest sõltuvate kulude vähendamine. Lisaks on arvestatud kulude katteks 2008. aasta planeeritud valitsussektori eelarve ülejääk.2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõu on kavas esitada valitsuse istungile 15. mail. Kuna eelnõu on alles kooskõlastamisringil, võib sellesse tulla veel täpsustusi.
Seotud lood
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja
Ülo Kaasik ütles, et aprillikuu maksulaekumised vastasid ootustele
ja riigieelarve otsast tuleb jupp maha võtta.
Valitsus arutas eile hilisõhtuni tänavuse
riigieelarve kärpeid, eesmärgiks seatud 3,1 miljardi kroonisest kärpest jäi
katteta veel vaid 500 miljonit krooni.
Täna õhtul peab oma esimest nõupidamist
„kuuepäiseks krokodilliks“ ristitud valitsusliidu töörühm, kelle ülesandeks on
2009. aasta riigieelarve koostamise eel leida tasakaal riigi kõhnuva rahakoti ja
koalitsioonileppesse pandud lubaduste vahel.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.