Valitsus arutas eile hilisõhtuni tänavuse
riigieelarve kärpeid, eesmärgiks seatud 3,1 miljardi kroonisest kärpest jäi
katteta veel vaid 500 miljonit krooni.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et konkreetselt ministeeriume või valdkondi, kus on veel vaja kokku hoida, ei saa välja tuua. Rahandusministeerium ootab kõikidelt ministeeriumidelt kokkuhoiu-ettepanekuid homme õhtuks, vahendasid rahvusringhäälingu uudised.
Padari sõnul on eesmärk neljapäeval valitsuses lõplikult 3,1 miljardi kroonisele kärpele joon alla saada. Eile otsustati veel, et nelja aasta eelarvestrateegia lõplikud numbrid esitab rahandusministeerium ülejäänud ministeeriumitele arutamiseks järgmisel nädalal.
Seotud lood
Olukorras, kus riik kaalub iga krooni
kasutamist ja kus riigi võimalikust eelarvepuudujäägist märkimisväärse osa
moodustavad kohalike omavalitsuste kohustused, on Tallinna plaan hiiglaslikku
laenu võtta väga ärevusttekitav.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Urmas
Arumäe sõnul ei ole riigijuhtidel õigust süüdistada kohalikke omavalitsusüksusi
Eestis välja kujunenud eelarvekriisis, ka ei pea paika vihjed kohalike
omavalitsuste poolt hiljuti vallandunud lauslaenamistele.
Peaminister Andrus Ansip ütles
aripaev.ee-le valitsuse säästukavast rääkides, et Eestis kriisist rääkida ei
saa, kuna vaatamata valitsussektori kulude kärbetele kasvab eelarve kiiremini
kui kunagi varem.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles
aprillikuu maksulaekumisi analüüsides, et koera saba ehk riigi kulusid tuleks
kärpida ühe lisaeelarvega, mitte jupiti.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.