Justiitsministeeriumi esindaja sõnul ei
halvenda riigikogu menetluses olev võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kehtivat
olukorda, nagu väitis ametiühingute keskliit (EAKL).
EAKL teatas eile, et ei mõista sellise pooliku eelnõu mõtet, mis käsitleb diskrimineerimist töösuhetes ainult selliste tunnuste alusel nagu töötaja rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärv, usutunnistus või veendumused, vanus, puue või seksuaalne sättumus. EAKLi hinnangul ei tohi diskrimineerimisaluste loetelu olla kinnine, kirjutas ETV24.
Eelnõu halvendab EAKLi sõnul kehtivat olukorda, sest kitsendab kaitset diskrimineerimise eest. EAKL-i väitel ei reguleeri eelnõu ebavõrdse kohtlemise küsimusi, kuna piirdub üksnes viitega võrdse kohtlemise seadusele.
EAKL-i kriitikat kommenteerinud justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu ütles aga, et diskrimineerimise keeld on ammendavalt sätestatud Eesti põhiseaduses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Alahinnates endist viisi naisi inseneridena
või mehi pedagoogidena, jätab Eesti tööjõuturg kasutamata palju andekaid
inimesi. Kuid ometi räägitakse tööjõu puudusest, nentis soolise võrdõiguslikkuse
volinik Margit Sarv Eesti Päevalehele.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.