Meeste ja naiste võrdne kohtlemine lahendaks tööjõupuuduse

“Naiste küsimusteks on tavaliselt töösuhteid puudutavad probleemid,” sõnas Sarv. “Kuid kolmandik kaasusi tuleb meestelt, kelle probleemid on üldisemad. Uuritakse, miks on pensioniiga erinev ja miks peavad mehed minema sõjaväkke. Kuid on ka reaalseid muresid. Nii pöördus üks alla kolmeaastase lapse isa meie poole küsimusega, miks saab alla kolmeaastase lapse ema töölepingu seaduse järgi soodustingimustel töölepingut lõpetada, aga isa ei saa.”

Eestis on meeste ja naiste palgavahed endiselt Euroopa suurimad, ulatudes kuni 24 protsendini. Põhjus pole vaid tööturu segregatsioonis, statistika näitab, et ka sama töö eest saavad naised meestest vähem palka.

“Aasta on muutuste nägemiseks lühike aeg,” nendib Sarv. “Ometi tundub mulle, et soolise võrdõiguslikkuse teemat on hakatud rohkem teadvustama. Kui inimestele selgitada, et Eestis on probleeme vägivallaga lähisuhetes ja noortel naistel on väga raske tööle saada, siis saab sooline võrdõiguslikkus endale sisu. Eestlaste vaated on üsna konservatiivsed ja siin valitsevad selged meeste ja naiste rollid. Näiteks on ikka levinud hoiak, et juhipositsioonile sobivad paremini mehed. Kuid need inimesed, kel on naisülemustega juba kogemusi, aktsepteerivad neid edaspidi palju rohkem. See on uuringutest ilmnev hea aspekt. Sama on ka poliitikas. Kui ollakse juba nähtud naisministrit või naissoost riigikogu esimeest, siis öeldakse, et selles ametis pole sool mingit tähtsust.”

Soolise võrdõiguslikkuse voliniku eesmärk on anda tasuta ja kiire kohtueelne hinnang, kas inimese kahtlused on põhjendatud. See annaks inimesele selgust, kas tema õigusi on rikutud või mitte.